Peegeldus
mõiste matemaatikas / From Wikipedia, the free encyclopedia
Peegeldus on eukleidilise ruumi isomeetriline teisendus, mille püsipunktid moodustavad selle ruumi hüpertasandi. Tasandil toimub peegeldamine sirge suhtes ja ruumis tasandi suhtes. Viimaseid nimetatakse vastavalt peegeldusteljeks ja peegeldustasandiks.[1]
See artikkel räägib geomeetria mõistest. Füüsika mõiste kohta vaata artiklit Peegeldumine. |