Pinge (mehaanika)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pinge ehk mehaaniline pinge on pideva keskkonna mehaanikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab tahkise mõttelisel tasapinnal – lõikepinnal – mõjuva sisejõu intensiivsust.[1] Sisejõu tekkimise põhjuseks on mingi välismõju (mingil viisil mõjuv jõud, temperatuuri muutus). Pinge on kõige üldisem sisejõudu kirjeldav mõiste ja selle kasutusele võtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.
![]() |
See artikkel räägib mehaanika mõistest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pinge |
Mehaanilise pinge mõõtühik on paskal (Pa). Tavapärastes rakendustes on tihti huvipakkuvad pinged paskalist mitu suurusjärku suuremad ja seetõttu kasutatakse paskali asemel mega- ja gigapaskalit (MPa ja GPa)