Postitõld
From Wikipedia, the free encyclopedia
Postitõld (vanamoeliselt eesti keeles ka tilisang < vene дилижанс < prantsuse diligence 'usinus, hoolsus') oli tõld, mis vedas posti.
See artikkel räägib üldmõistest; filmi kohta vaata artiklit Postitõld (film). |
Postitõldu kasutati samal ajal ka reisijateveoks. Venemaal pandi esimesed postitõllad reisijaid vedama 1820. aastal Moskva ja Peterburi vahel. 1827. aastal pandi tilisangid veerema ka Tallinna ja Peterburi vahelisele teele; 1840. aastal Peterburi ja Riia vahele, vahepeatused tehti Tartus ja Narvas. Pikemate vahemaade kõrval pandi tilisangid käima ka lühemate vahemaade peale, näiteks 1847. aastal Tartu ja Narva vahele.[1]
Ettekirjutuste järgi pidi postitõld olema raudtelgedel, hea välimusega ja valmistatud vastavalt postiteede ülema poolt heaks kiidetud joonistele.[2]
Enne postitõldu olid kasutusel lahtised vankrid ning suured pealt kinni ehitatud postivankrid ehk kibitkad. Kuid sellised postisõidukid olid algelised. Teed olid tollal aga halvad, seetõttu oli reisimine nendega ebamugav.[2]