taimeliik From Wikipedia, the free encyclopedia
Punane siilkübar (ehk purpur-siilkübar ehk punane päevakübar, Echinacea purpurea) on 60–90 cm kõrgune korvõieliste sugukonda siilkübara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Kasutatakse ravim- ja ilutaimena. Looduslik kasvukoht asub Põhja-Ameerikas, kuid kasvatatakse koduaedades üle maailma.
Punane siilkübar | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Astrilaadsed Asterales |
Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
Perekond |
Siilkübar Echinacea |
Liik |
Punane siilkübar |
Binaarne nimetus | |
Echinacea purpurea L. & Moench | |
Sünonüümid | |
|
Punane siilkübar on immuunsüsteemi tugevdava ja põletikuvastase toimega. Omab mikroobi- ja viirusevastast mõju[viide?]. Aitab suurendada vastupanuvõimet külmetus- ja nakkushaigustele, kuna leevendab haiguse kulgu ja kiirendab tervenemist. Toimib ka valuvaigistina. Tarvitatakse peamiselt tinktuurina.
Õitseb juuli keskpaigast septembrini.[1]
Punase siilkübara teaduslik ladinakeelne nimetus Echinacea tuleb kreekakeelsest sõnast echinos, mis tähendab siili või merisiilikut. Ladinakeelne nimetus Echinacea viitabki taime siilitaolisele õisikusüdamikule. Nimetus purpurea osutab keelõite purpurpunasele värvusele.[2]
Punase siilkübara kõrgus on 60–100 cm. Kõrgus võib sorditi erineda.[3]
Lehed on vastamisi või vahelduvalt asetsevad, piklikud, karedad ja tumerohelist värvi. Kuju süstjast kuni munajani. Leheservad hambulised või teravsaagjad, leherood on selgelt eristatavad.[1][3]
Varred on tugevad, püstised ja väheharunenud.[3]
Taime korvõisikud on suured, asuvad raagudel varte tippudes, nende läbimõõt on 10–16 cm. Õisi on kahesuguseid. Putkõite värvus vaheldub oranžikaspruunist mustjaspunaseni ning need asetsevad õisiku keskel. Äärmised õied on keelekujulised, allarippuvad või püstised ning nende värvus varieerub roosadest lillakate või purpurpunasteni. Teatud sortidel esinevad valged keelõied. Punane siilkübar on hermafrodiit ehk kahesuguline taim.[3][4]
Viljaks kiilukujuline 4–5 mm suurune neljakandiline seemnis, mille alumine pool on ümar.[4][5]
Paljunevad seemnetega. Paljundatakse ka puhma jagamisel. Levivad risoomide abil.[5]
Looduslik leviala on Põhja-Ameerika lõuna- ja idaosas preeriates ja valgusküllastes metsatukkades, kust ta pärineb. Kasvatatakse teda Euroopas, sealhulgas Eestis koduaedades, parkides ilutaimena. Euroopasse jõudis 1699. aastal, kuid tarvitust leidis alates 1900. aastast. Eestisse toodi Saksamaalt.[5] Kasvupinna suhtes on pigem vähenõudlik. Kasvab pea igasuguses aiamullas, kuid kõige rohkem eelistab parasniisket huumusrikast mulda, mis sisaldab keskmiselt toitaineid. Õitseb paremini päikesepaistelistes kohtades. Taimed ei talu kuivust ega ka liigniiskust.[1][4]
Droogid sisaldavad palju erinevaid keemilisi aineid: kohvhappe derivaate ehinakosiid ja tsünariin, polüsahhariide, amiide, orgaanilisi happeid, glükosiide, polüiine, eeterlikke õlisid, ensüüme, mineraalaineid jm.[3]
Punane siilkübar on ajalooliselt tähtis ravimtaim. Indiaani hõimud tarvitasid teda maohammustuste, haavade, haavandite raviks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Indiaani hõimude šamaanid pidasid punast siilkübarat pühaks – enne olulisi talitusi pesid nad taime mahlaga oma käsi.[6][7]
Droogina kasutatakse juurt ja ürti, harvem õisikuid nii värskelt kui ka kuivatatult. Värske taim sisaldab rohkem toimeaineid kui kuivatatud.[7] Ürte kogutakse juulis ja augustis õitsemise ajal ja juuri septembris. Juured puhastatakse ja pestakse. Kuivatamine toimub 40–50 °C temperatuuri juures. Tarvitatakse peamiselt alkoholtinktuurina, harvem vesitõmmisena, aga ka kapslite, tablettide, mahlana.[8][9][10]
Tarvitatakse põhiliselt alkoholtinktuuri immuunsüsteemi tugevdamiseks, mis valmistatakse värsketest taimeosadest 40% alkoholiga kaalulises vahekorras 1:10 (juured) või 1:20 (ürt). Tõmmis tuleks jätta 10 päevaks seisma suletud anumasse pimedasse ning seda vahetevahel loksutada. Seejärel kurnata. Juurte tõmmist manustada suukaudselt 1/2 tl, ürdi tõmmist 1 tl kolm korda päevas veega lahjendatult 14 päeva jooksul, kuid kindlasti mitte üle kahe nädala.[6]
Droogil on immuunsüsteemi tugevdav ja põletikuvastane toime. Immuunsüsteemi tugevdajana tõstab valgete vereliblede arvu ja aktiivsust. Kasutatakse nakkus- ja külmetushaiguste vastu, leevendades ja kiirendades haiguse kulgu ja soodustades paranemist. Omab bakteri-, seene- ja viirusevastast toimet[viide?] ning sellega seoses kasutatakse gripiviiruse raviks. Tervendab nahapõletikku, haavu, ekseemi, aknet, veenilaiendeid. Tarvitatakse külmetushaiguste, hingamisteede, allergiate, kuseteede krooniliste nakkuste, herpesviiruse vastu. Punane siilkübar on leidnud kasutust veel valuvaigistina peavalu, kurguvalu ja hambavalu korral ning podagra leevendamiseks. Mahla ja tõmmiseid võib määrida nahale putukahammustuse korral vaevuste alandamiseks.[3][10][11] Aitab ennetada nakkushaigustesse haigestumist enne nakkuste leviku perioodi. Võib tarvitada vere puhastajana.[3][6][12]
Vastunäidustused on tuberkuloos, leukoos, kollagenoos, AIDS, HIV-nakkus, autoimmuunhaigused, reumareumaatilised sidekoehaigused ja rasedus.[12] Võib esineda ülitundlikkust, kuid see on siiski erandlik. Suurtes annustes ja pikaajalisel tarvitamisel võib esile kutsuda nahalöövet, sügelust, turset, hingamishäireid, peapööritust, vererõhu alanemist ja kehatemperatuuri tõusu. Liiga kauakestev kasutamine (järjest üle 14 päeva) kahjustab immuunsüsteemi, kurnates seda.[6] Ei ole soovitav tarvitada teda samaaegselt teatud ravimitega, näiteks kortikosteroidid ja immunosupressandid.[3][10]
Taime koostises olev ehhinatsiin avaldab toimet putukamürgina, eriti tundlikud on sellele kärbsed.[3] Punane siilkübar on hinnatud lõikelill, sest peab vaasis kaua vastu.[7]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.