HIV

HIV (lühend ingliskeelsest nimetusest human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.

HI-viirus
HI-viiruse ristlõike stiliseeritud kujutis
Taksonoomia
Riik	Viirused Virus
Selts	Määratlemata takson
Sugukond	Retroviridae
Alamsugukond	Orthoretrovirinae
Perekond	Lentiviirus Lentivirus
Liik	HI-viirus

Klassifikatsioon

Seni teatakse kaht liiki sarnase struktuuri ja tropismiga inimese immuunpuudulikkuse viirust:

• HIV-1 viirusetüüp, mis jaotatakse omakorda 4 gruppi: M (11 alatüüpi), N, O ja P;
• HIV-2 viirusetüüp.

HIV virion

• genoom üheahelaline (+)ssRNA
• RNA kannab 9 geeni (gag,pol ja env kannavad infot uute viiruseosakeste komplekteerimise kohta)
• pol-geen kodeerib HIV-1 ensüüme – pöördtranskriptaasi, integraasi ja proteaasi
• läbimõõduga 100–120 nm
• lipiidkihiga
• ekspresseerib pindmiselt viiruse glükoproteiine ja MHC I ja II klassi antigeene
• virioni sees paikneb nukleokapsiid (selles asuvad ka erinevad replikatsiooniensüümid)^[1].

HIV replikatsioon

HIV hakkab paljunema kui lipiidkesta valk glükoproteiin gp120 seob viiruseretseptori tulevase HIV-positiivse inimese CD4 molekuliga. HIV võib rakku siseneda ka HIV-anti-HIV-antikeha kompleksina Fc või komplemendi retseptorite vahendusel, otsesel seostumisel neuronite ja epiteelirakkudega või ka infitseeritud ja infitseerimata rakkude otsesel liitumisel.^[1]

Viiruse rakku sisenedes siseneb raku DNA-sse ka viiruse DNA ja kandub raku jagunemisel edasi. Viiruse DNA transkriptsioon võib käivituda peremeesorganismi rakkude aktiveerumisel, kas antigeenide, mitogeenide, tsütokiinide toimel. Viiruse DNA transkriptsioon võib käivituda ka teiste viiruste geeniproduktide toimel, nagu näiteks B-hepatiidi viirus, EBV, CMV jt.

Tropism

HI-viiruse märklauaks on lümfoid(-immuun)süsteemi olulised rakud ja ka närvisüsteemi rakud.

Langerhansi rakud võivad toimida HI-viirusega nakatumisel (sugulisel teel) reservuaarina ja esitleda HIV-antigeene CD4 retseptoritele transportimaks neid CD4+ lümfotsüütidesse.

HI-viirus nakatab kõiki CD4 ja kemokiini retseptoreid kandvaid rakke, nagu CD4+rakud, T-abistajarakud, makrofaagid (sh tüümuse makrofaagid^[2]), kesknärvisüsteemi gliiarakud, dendriitrakud.

Patogeensus ja patoanatoomia

 Pikemalt artiklis HIV-infektsioon

HI-viirusega nakatumine võib inimestel põhjustada HIV-infektsiooni.

HI-viirus nakatab inimesi valdavalt sugulisel teel (nii homo- kui ka heteroseksuaalsuhtes). Viiruse ülekanne toimub osade kehavedelike kaudu, nagu seemnevedelik, tupesekreet, rinnapiim, veri.^[3] Nakatumine võib toimuda ka emalt lootele platsenta kaudu. Narkomaanid kasutavad vahel endale uimastite süstimisel mittesteriilseid süstlaid – ka see on kaasa aidanud HI-viiruse laialdasele levikule.

Viirus levib ka meditsiiniliste instrumentide vahendusel.

HIV-positiivsetel võib viirus põhjustada omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS-i).

Nakatumisohtu vähendab katkine geen CCR5.^[4]

Tüümuses

 Pikemalt artiklis Tüümus

HIV-infektsiooniga lastel on radioloogiliste uuringutega tuvastatud tüümuse suurenemist ja mitmeid tüümuse lesioone.^[5]

Vaata ka

• HIV-epideemia