Raasiku vald
vald Harjumaal From Wikipedia, the free encyclopedia
Raasiku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast kagus.
 |
See artikkel räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata artikleid Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond) ja Raasiku vald (1939) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Raasiku vald piirneb põhjas Jõelähtme, idas Anija, lõunas Kose ja läänes Rae vallaga.
Põhimaanteena läbib valda Jüri–Aruküla–Raasiku–Jägala tee. Valla põhjaserva läbib Tallinna–Tapa raudteeliin.
Raasiku vallavanem on Toomas Teeväli.
Raasiku valla pinnamood on Põhja-Eesti lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on väikevoore Raasiku-Perila-Kiviloo joonel.
Metsad on liigirikkad segametsad. Raasiku raudteejaama juures kasvavad Eestimaa jämedamad hõbepajud ehk hõberemmelgad. Arukülas kasvab suur loopealne männik, mis on tuntud oma liigirikkuse poolest. Männik on ka Aruküla ja terve Raasiku valla sümboliks ning seetõttu on ka valla sümboolikal kujutatud mändi.
Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev Peningi raba. Rae valla piiril madalsoos Paraspõllu looduskaitsealal kasvavad käpaliste liigid. Tuntud on ka Kurgla raba, kust 1930. aastatel kaevandati turvast.
Künnimaadel on levinumad põllumajandustegevuseks sobivad saviliiv- ja liivmullad.
Valda läbib oma lisaharudega Jõelähtme jõe keskjooks, kuhu Raasiku vallast jooksevad Mallavere külast alguse saav Silmsi oja, sellega Rätlas ühinev Perila peakraav ning Pikaveres ühinev Mallavere peakraav. Raasiku ja Rae valla piiril jookseb Pirita jõe parempoolne lisajõgi Leivajõgi. Raasiku vallast jooksevad Leivajõkke Järsi peakraav, mis saab alguse Järsi külast, ning Igavere peakraav, mis algab Peningi rabast. Valda läbib ka Jägala-Pirita kanal.
Raasiku valla ainus looduslik järv on Lõilasmäe järv Peningi rabas. Tehisjärved asuvad Mallaveres, Järsil ja Kurglal.
Raasiku vallas on kaks alevikku ja 13 küla. Alevikud said oma tänapäevase suuruse küll kolhoosiajal, kuid nende arengu oluliseks tõukeks oli ka 1870. aastal rajatud Paldiski–Peterburi raudtee, mis läbis mõlemat alevikku ning mille äärde rajatud raudteepeatused mõjutasid palju kohalikku majanduselu. Raasiku oli esimene peatus Tallinna–Peterburi liinil. Aruküla peatus lisati nõudepeatusena tunduvalt hiljem. Külad on tekkinud kunagiste mõisate asukohtade lähedusse ning arenenud ja väljakujunenud eelkõige nõukogude perioodil seoses väikemajandite loomisega.
Alevikud
Raasiku valla alevikest on suurem Aruküla, mis sai kohaliku elu keskuseks 1970. aastatel loodud Aruküla kolhoosi tõttu, millega liideti ümberkaudsed väikekolhoosid ja -sovhoosid. Aruküla asustus on kujunenud kunagise Raasiku kõrvalmõisa Aruküla mõisa südame, 20. sajandi algul rajatud raudteepeatuse ja 1930. aastatel asustatud Aruküla männiku ümber.
Raasiku asustus on tunduvalt vanem ning on tänapäeval koondunud kunagise muinasasula Mägise küla, Raasiku mõisasüdame ning 19. sajandi lõpul loodud raudteepeatuse ümber.
Külad
Härma - Igavere - Järsi- Kalesi - Kiviloo - Kulli - Kurgla - Mallavere - Peningi - Perila - Pikavere - Rätla - Tõhelgi
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel[4] |
Rahvastikuregistri järgi |
|---|---|---|
| 2001 | 4409 | 4297 |
| 2002 | 4396 | 4387 |
| 2003 | 4398 | 4497 |
| 2004 | 4376 | 4505 |
| 2005 | 4355 | 4476 |
| 2006 | 4344 | 4528 |
| 2007 | 4335 | 4533 |
| 2008 | 4329 | 4585[5] |
| 2010 | 4358 | 4687 |
| 2011 | 4668 | |
| 2012 | 4738 | 4705 |
| 2013 | 4709 | 4709 |
| 2014 | 4722 | 4693 |
| 2015 | 4749 | 4712 |
| 2016 | 4625 | 4717 |
| 2017 | 4994 | 5075 |
| 2018 | 4999 | |
| 2019 | 5028 | |
| 2020 | 5094 | |
| 2021 | 5092 | |
| 2022 | 5199 | |
| 2023 | 5284 |
Varasem ajalugu (1241–1992)
Esimesi viiteid Raasiku valla alade kohta on Taani hindamisraamatus 1241. aastast. Samuti on hulgaliselt leitud ja märgistatud muinasaja lõpu kultusekive ja asulakohti.
Aastal 1933 on Raasikult leitud noorema pronksiaja sirp, mis on ainulaadne leid Läänemere piirkonnas. Juba varasel rauaajal oli asustus Raasiku-Perila-Kiviloo-Pikavere väikevoortel, millest saigi Harju-Jaani kihelkonna tuumik. Kui taanlased 1219 Tallinnas maabusid, toimus oletatavasti otsustav lahing harjulaste-revalaste ja taanlaste vahel just Peningi-Raasiku ümbruses.
Vanema mõisana on teada Kiviloo piiskopimõis 1322. aastast. Linnuseks kujunenud mõis hävis Liivi sõja ajal. Linnuse asupaik koos 1905. aastal ehitatud Kiviloo mõisahoonega moodustavad ühtse ansambli tänapäevalgi.
Raasiku vald asub 13. sajandil kujunenud Harju-Jaani kihelkonna lääneosas. Kihelkonna ajalooliseks keskuseks kujunes Raasiku, kuhu ehitati ka Harju-Jaani kirik. Kirikut mainitakse 1322. aastal. Tänapäeval kasutatav kirikuhoone ehitati 1863. aastal. Rahvakoolidest on andmeid aastast 1695. Kultuurielu elavnes alles 19. sajandi lõpul. Laulu- ja pasunakoor loodi kiriku juurde 1904. aastal. Tänu 1890. aastatel rajatud Peterburi–Paldiski raudteele kasvas nii Raasiku kui ka Aruküla tähtsus transpordisõlmena, kuna neisse rajati raudteepeatused.
Kohalikud vallad tekkisid 19. sajandi I poolel. 1938. aastal oli Harju-Jaani kihelkonnas kolm valda: Peningi, Raasiku ja Anija vald. 1939. aasta valdade reformi järel kuulusid tänapäevase Raasiku valla alad Raasiku, Peningi, Rae ja Anija valla koosseisu.
1941. aasta karmides Perila-Kiviloo lahingutes hukkunuid meenutab Ott Kangilaski ja Juhan Raudsepa loodud kaunis mälestusmärk Pikavere-Perila-Kiviloo teeristil.
1945. aastal loodi Raasiku valla aladel külanõukogud. 1954. aastal toimunud külanõukogude liitmise järel tekkis Raasiku valla tänapäevastes piirides Raasiku külanõukogu.
Lähiajalugu (alates 1992)
Raasiku vald oma tänapäevase kujul ja tänapäevase nimega sai omavalitsusliku haldusüksuse õigused Eesti Vabariigis 12. märtsil 1992.[6]
Esimese vallavanema ja volikogu esimehena alustas 1992. aastal tööd Toivo Veenre, kes oli vallavanema ametis kuni aastani 1996. Vallavalitsus alustas tööd endises külanõukogu hoones Raasiku alevikus Kolhoosi (hiljem Vahtra) tänaval. Pärast maja tagastamist omanikule kolis vallamaja Aruküla alevikku endisse kolhoosikontori hoonesse.
5. novembril 1992 asutati valla kütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise korraldamiseks valla osalusega osaühing Raven.
1993. aasta lõpus avastati Aruküla alevikus suuremahuline põhjaveereostus, mis rikkus joogivee enam kui 200 kaevus. Reostuse likvideerimiseks rajati uus veetrass, mille ehitust toetas Keskkonna Investeeringute Keskus 11 miljoni krooniga.
1994. aastal korraldati valla sümboolika leidmiseks konkurss, mille võitis Ülo Udumäe kavand. Lõplik Raasiku valla vapp ja lipp kinnitati 1996. aastal.
1996. aastal pärast kohalikke valimisi valiti Raasiku vallavanemaks Olev Rähni.
1999. aastal pärast kohalikke valimisi valiti Raasiku vallavanemaks Andre Sepp, kes valiti tagasi veel kolmel korral. 2011. aasta Riigikogu valimistel pääses Andre Sepp asendusliikmena Riigikogusse ning vallavanema leidmiseks korraldati avalik konkurss. Konkursi tulemusel asus vallavanemana tööle Aare Ets.
2013. aastal korraldati pärast kohalikke valimisi uus konkurss vallavanema leidmiseks. Konkursi tulemusel asus vallavanemana tööle Raivo Uukkivi.
2017. aasta valimiste järel sai vallavanemaks taas Andre Sepp.
2021. aasta valimiste tulemusel sai vallavanemaks Raul Siem, kes oli ametis septembrini 2023.
2023. sai vallavanemaks Toomas Teeväli.
Raasiku valla kodulooline tegevus sai suurema tõuke 1987. aastal üleriikliku muinsuskaitseliikumise ajal. Sel aastal asutati Aruküla Muinsuskaitse Selts, mis korraldas koduloolisi memme-taadi õhtuid, kohalike kuulsuste mälestusõhtuid ning Aruküla esmamainimise 700. aastapäeva tähistamise pidustusi "Aruküla päevad". Nende pidustuste eeskujul korraldati hiljem mitmel pool valla külade esmamainimise tähistamiseks üritusi.
Eestvedajad
Alates aastast 1991 on Raasiku vallas püstitatud kümmekond mälestuskivi, avatud mälestustahvleid, antud välja koduloolisi raamatuid, rajatud mälestuspinke ning korraldatud mälestusüritusi. Kodulooliste tegevuste suuremateks eestvedajateks on olnud vallavanem Toivo Veenre, Aruküla Muinsuskaitse Selts, õpetajad Vaino Napp, Mare Vaarik, Mai Erbe, apteeker Ilse Tudre, kultuuritöötaja Margit Eerik, abivallavanem Ardo Niinre, ühingud Aruküla Kultuuriselts, MTÜ Tuulekell, Raasiku Rahvaharidusselts ja Minu Eesti Noored. Kohalikke mälestusüritusi on korraldanud ka rahvamajad, külaseltsid, koolid ja raamatukogud.
Raasiku valla ajalookonverentsid
Aastast 2013 korraldatakse märtsis valla aastapäeva paiku Raasiku valla ajalookonverentse,[7] kus saavad sõna kohalikud koduloolased ning ka üle riigi tuntud ajaloolased või ajaloo- ja koduloohuvilised. Internetikeskkonnas Facebook on avatud koduloolisi materjale koondavad lehed "Aruküla ajalugu" ning "Raasiku valla ajalugu".[8]
Raasiku valla aukodanikke
- 1998 – koduloolane ja õpetaja Helvi Vilippus
- 1999 – koduloolise tegevuse eestvedaja Toivo Veenre
- 2006 – koduloolane Ilse Tudre
- 2012 – koduloolane Mai Erbe
- 2013 – koduloolane Vaino Napp
- 2014 – Aade Lõng OÜ omanik Peeter Palts
- 2015 – muusika ja laulmise erialal kõrghariduse omandanud Maia-Reta Trampärk
- 2016 – MTÜ Raasiku Tuletõrjeühingu eestvedaja Harri Aljasmäe
- 2017 – kultuuritegija Juhan Trump
- 2018 – kodualeviku kaasaja, arendaja Olavi Liivandi
- 2019 – õpetaja, treener Arry Uska
- 2020 – Aruküla mõisa valitsejamaja ülesehitaja Anne Eenpalu
- 2022 – Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga.
- 2023 – Raasiku vallavalitsuse liige, vallavolikogu liige ja kahes koosseisus volikogu esimees Ants Kivimäe.
- 2024 – Laili Pallon
Raasiku vallas on neli kooli: Aruküla Põhikool, Raasiku Põhikool ja Pikavere Mõisakool ning Aruküla Vaba Waldorfkool; kaks lasteaeda: Aruküla ja Raasiku lasteaed; kolm raamatukogu: Arukülas, Raasikul ja Pikaveres ja kaks rahvamaja: Arukülas ja Raasikul. Kunstilist haridust annab soovijatele Aruküla Huvialakeskus Pääsulind.
Kultuurielu korraldamiseks asutati 1998. aastal MTÜ Aruküla Kultuuriselts, mis korraldab lisaks Aruküla piirkonna kultuuriüritustele ka ülevallalisi kultuuriüritusi. Suuri kultuuriprojekte on korraldanud ka 2006. aastal asutatud MTÜ Tuulekell, mis tegutseb peamiselt Raasiku piirkonnas. Pikavere piirkonnas on kultuuriürituste eestvedajaks saanud 2015. aastal asutatud MTÜ Pikavere Mõis, mis arendab kogukonnakeskust Pikavere mõisahoones ja selle ümbruses.
Sidet minevikuga on alal hoidnud tegelemine rahvakultuuriga. Järjepidevalt on vallas tegutsenud koorid, näiteringid ja tantsurühmad. Neist parimad on alati osa võtnud vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest. Kõigile on meeldinud kalendritähtpäevadega seotud üritused jaanipäeval ja jõulude ajal ning valla laste tantsupäev, külade päev jm.
Haridusasutuste juhid/eestvedajad
- Avo Möls – Aruküla Põhikooli direktor
- Triin Hallik – Raasiku Põhikooli direktor
- Helju Kadakas – Pikavere Mõisakooli direktor
- Kerti Pellmas – Aruküla Vaba Waldorfkooli koolijuhataja[9]
- Maia-Reta Trampärk – Aruküla Vaba Waldorfkooli õpetaja
- Kerti Pellmas – Aruküla Vabakooli Seltsi tegevjuht
- Karin Reiska – Aruküla lasteaia Rukkilill juhataja
- Stella Heiberg – Raasiku lasteaia Oravake juhataja
- Meriliis Kivila – Aruküla waldorflasteaia õpetaja
- Enno Lepnurm – Aruküla Huvialakeskuse Pääsulind direktor
Kultuurielu eestvedajad
- Garina Toomingas (end Paiste) – MTÜ Aruküla Kultuuriselts tegevjuht, Aruküla rahvamaja perenaine
- Helle Vaga – Raasiku Rahvamaja juhataja
- Margit Eerik – MTÜ Tuulekell eestvedaja
- Juhan Trump – muusik, laulukirjutaja, näitekirjanik, muusikaloo õpetaja (kirjutanud muuhulgas Raasiku vallale laulu "Koduvald").
Raasiku vallas on 13 küla ja 2 alevikku. Külaelu edendamiseks on loodud külaseltse, alevikes kannavad seda rolli nii rahvamajad, koolid kui ka mitmed mittetulundusühingud. Raasiku vallavalitsus toetab eelarveliste vahenditega külaelu edendamist neis külades, kus on valitud külavanem vastavalt Raasiku valla külavanema statuudile, on olemas kehtiv ja küla üldkoosoleku poolt kinnitatud arengukava ja kus tegutseb külaselts.[10]
Raasiku valla küladest kõige aktiivsemad on seni olnud Tõhelgi, Peningi, Pikavere, Mallavere, Härma ja Kiviloo.[11]
Külavanem on valitud 9-s külas 13-st. Külaseltsid tegutsevad Kiviloo, Härma, Pikavere-Mallavere, Peningi ja Tõhelgi külades. Pikaveres tegutseb lisaks külaseltsile külaelu arendamisega ka MTÜ Pikavere Mõis. Alevikes vanemaid valitud ei ole. Raasikul on lisaks rahvamajale ja koolile kohaliku elu edendanud Raasiku Rahvahariduse Selts ning Raasiku Kodukandi Selts. Arukülas on kohaliku elu edendamisega peamiselt tegelenud Aruküla Kultuuriselts ning koolid.
Raasiku valla külavanemad ja külaelu edendajad
- Marianne Loik – Härma külavanem
- Helju Kadakas – Härma külaseltsi esimees
- Anu Vaarmets – Tõhelgi külavanem
- Anu Nutt – Tõhelgi külaseltsi esimees
- Guido Trees – Peningi külavanem
- Andres Kallaste – Pikavere ja Mallavere külade vanem
- Alice Suurkuusk – MTÜ Pikavere Mõis eestvedaja
- Eve-Liis Remmelgas – Kiviloo külavanem
- Kalev Villem – Igavere külavanem
- Heiko Vainsalu – Kurgla külavanem
- Talvi Aruaas – Kalesi külavanem
Raasiku vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud. Raasiku valla esinduskogu on Raasiku Vallavolikogu, mille valivad Raasiku valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Volikogu moodustatud täitevorganiks on Raasiku Vallavalitsus, mille tegevust juhib vallavolikogu valitud vallavanem.[12]
Raasiku Vallavolikokku valitakse 17 liiget.
Raasiku Vallavolikogu liikmed[13]
- Anne Veltmann-Veski (Erakond Isamaa ja Res Publika Liit)
- Avo Möls (VL Kodukoha eest)
- Ivar Vilberg (Reformierakond)
- Andre Sepp (Reformierakond)
- Tiina Rühka (Reformierakond)
- Andres Kallaste
- Ralf Risthein
- Garina Toomingas
- Kadi Tammaru
- Kristi Vader
- Kadri Kesküla
- Maarja Sikut
- Marianne Põld
- Mihkel Must
- Reelika Pirson-Heinloo
- Priit Pebsen
- Rene Lill
- Helilooja Gustav Ernesaks (Gustav Ernesaksa sünnikoha mälestuskivi asub Perilas)
- botaanik Gustav Vilbaste
- kunstnik Andrei Jegorov (elas endises Kangla külas, tänapäevase Järsi küla aladel)
- sportlane Erich Veetõusme (õppis Pikavere koolis)
- sportlane Viljam Suurkuusk
- sportlane Heino Puuste (õppis Aruküla koolis)
- vaimulik Herbert Kuurme
- vaimulik Harry-Johannes Rein (Harju-Jaani kiriku õpetaja aastatel 1976–1996)
- riigivanem Kaarel Eenpalu (rajas Arukülla Hellema talu)
- ühiskonnategelane Anne Eenpalu (elab Arukülas)
- poliitik Andres Tarand (elas Tõhelgis, käis Aruküla koolis)
- Vabadussõja kangelane Jaan Lepp (mälestuskivi Peningil).
- muusik Raul Sepper (elab Arukülas, oma sünnikodus)
- muusik ja laulukirjutaja Juhan Trump (elab Arukülas)
- muusik Janno Trump (Trump Conseption) (käinud Aruküla koolis)
- Aruküla hiidrahn
- Kiviloo Nõiakivi (3 m kõrge)
- Harju-Jaani kirik (valminud 1863)
- Harju-Jaani pastoraat
- Aruküla mõisahoone (1820. aastatest, muudetud 19. sajandi lõpul)
- Kiviloo mõisahoone (20. sajandi algusest) ja piiskopilinnuse varemed
- Peningi mõisahoone varemed (18. sajandi lõpust, pärast 1905. aasta põletamist taastatud, 1990. aastatest taas varemeis)
- Raasiku veetorn (1870, tuntuks saanud Hardi Volmeri filmist "Minu Leninid")
- Pikavere mõisahoone
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
