1991

1991. aasta (MCMXCI) oli 20. sajandi 91. aasta.

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad    
◄◄ | ◄ | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 1. jaanuar – Tšehhoslovakkia sai Poola järel teiseks Ida-Euroopa riigiks, mis loobus plaanimajandusest.
• 9. jaanuar – Genfis kohtusid Ameerika Ühendriikide välisminister James Baker ja Iraagi välisminister Tariq Aziz. Iraak keeldus oma vägesid Kuveidist välja viimast.
• 13. jaanuar – Vilniuse veresaun, Leedus Vilniuse teletorni juures ründasid ööl vastu 13. jaanuari dessantväelased ja eriüksus Alfa relvastamata rahvamassi. Surma sai 14 inimest, vigastada ligi 1000.
• 14. jaanuar – Riias Vecmilrgavise silla juures tulistas Riia OMON silla kaitsjaid. Õhtul korrati rünnakut.
• 17. jaanuar – USA ja liitlasväed alustasid õhurünnakutega sõda Iraagi vastu. Algas Lahesõda Kuveidi vabastamiseks.
• 26. jaanuar – Somaalias kukutati võimult president Siad Barre ning algas kodusõda.
• 29. jaanuar – Lahesõda: Iraagi väed ründasid Saudi Araabia Khafji linna, algatades Khafji lahingu. Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriikide sõjaväed vallutasid linna 1. veebruariks tagasi.

Veebruar

• 1. veebruar – USAiri lend 1493: Los Angelese rahvusvahelise lennujaama maandumisrajal põrkasid lennujuhi eksimuse tõttu kokku kaks lennukit. Hukkus 35 inimest.
• 7. veebruar – Lahesõda: maaväed ületasid Saudi Araabia ja Kuveidi piiri.
• 15. veebruar – Tšehhoslovakkia, Ungari ja Poola asutasid Visegrádi grupi
• 19. veebruar – Boriss Jeltsin kutsus Mihhail Gorbatšovi üles tagasi astuma, väites, et viimane ohverdab võimu säilitamise nimel reformid.
• 22. veebruar – Lahesõda: Iraak nõustus Nõukogude Liidu pakutud vaherahuettepanekuga. Ameerika Ühendriigid lükkasid selle tagasi ja andsid Iraagile 24 tundi aega oma väed Kuveidist välja viia.
• 26. veebruar – Lahesõda: Iraak teatas, et viib oma väed Kuveidist välja. Lahkuvad Iraagi väed süütasid Kuveidi naftaväljad ning Ühendriigid jätkasid õhurünnakutega.
• 27. veebruar – Lahesõda: Ameerika Ühendriigid teatasid, et Iraak on võidetud, ning käskisid relvajõududel lahingutegevuse peatada.

Märts

• 3. märts – Lätis ja Eestis toimus iseseisvusreferendum. Mõlema riigi valijad pooldasid iseseisvust.
• 6. märts – India peaminister Chandra Shekhar astus tagasi.
• 15. märts – Kuveidi emiir Jaber Al-Ahmad Al-Sabah naasis kodumaale.
• 23. märts – Sierra Leones algas kodusõda.

Aprill

• 5. aprill – kosmosesüstik Atlantis startis 37. süstikumissioonile, lastiks gammakiirgust uuriv observatoorium.
• 9. aprill – Poolast lahkusid esimesed Nõukogude väed.
• 10. aprill – Itaalias Livorno lähistel põrkasid tihedas udus kokku reisilaev ja tanker. Hukkus 140 inimest.
• 12. aprill – avati Varssavi börs.
• 16.–18. aprill – Mihhail Gorbatšov tegi esimese Nõukogude Liidu juhina riigivisiidi Jaapanisse.
• 26. aprill – Esko Aho sai 36-aastaselt Soome ajaloo noorimaks peaministriks.
• 29. aprill – Bangladeshi tabanud tsüklonis hukkus 138 000 inimest.

Mai

• 15. mai – Édith Cresson sai Prantsusmaa ajaloo esimeseks naispeaministriks.
• 18. mai – Somaalimaa kuulutas ennast iseseisvaks. Ükski riik ja organisatsioon pole Somaalimaa iseseisvust tunnustanud.
• 19. mai – Horvaatia iseseisvusreferendumi tagajärjena kuulutab Horvaatia end iseseisvaks.
• 21. mai – Indias hukkus atentaadis endine peaminister Rajiv Gandhi

Juuni

• 8. juuni – Pakistanis Ghotki linnas põrkas täiel kiirusel kihutav reisirong kokku jaamas seisnud kaubarongiga, hukkus vähemalt 100 inimest.
• 12. juuni – Boriss Jeltsin valiti Vene NFSV presidendiks.
• 20. juuni – Saksamaa seadusandjad otsustasid napi häälteenamusega pealinna tagasiviimise Berliini.

Juuli

• 10. juuli – Boriss Jeltsin vannutati ametisse esimese valitud Venemaa presidendina.

August

• 4. august – kosmosesüstiku Atlantis pardalt saadeti Maale esimene e-kiri kosmosest.
• 16. august – Mihhail Gorbatšov kutsus Baltimaade liidreid 20. augustiks Novo-Ogorjovosse liidulepingut sõlmima.
• 19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse.
• 20. august – Eesti taasiseseisvus.
• 22. august – Island tunnustas esimese riigina Balti riikide iseseisvust.
• 24. august – Ukraina taasiseseisvus.
• 27. august – Mihhail Gorbatšov pöördus liiduvabariikide poole üleskutsega säilitada sõjaline ja majanduslik liit.

September

• 9. september – Tadžikistan kuulutas end iseseisvaks.
• 17. september – Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Eesti, Läti, Leedu, Marshalli Saared ja Mikroneesia Liiduriigid võeti ÜRO-sse vastu.
• 19. september – Alpidest leiti Ötzi.

Oktoober

• 1. oktoober – Jugoslaavia armee piiras sisse Dubrovniki, algatades Dubrovniki piiramise. Piiramine lõpetati 31. mail 1992.
• 14. oktoober – Eesti sai UNESCO liikmeks.
• 27. oktoober – Poolas toimusid esimesed vabad parlamendivalimised.
• 29. oktoober – USA kosmosesond Galileo tegi esimese lähifoto asteroidist (951 Gaspra).

November

• 6. november – NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetas ametlikult tegevuse.

Detsember

• 1. detsember – Ukraina NSV elanikud hääletasid referendumil Nõukogude Liidust lahkulöömise poolt.
• 8. detsember – Venemaa, Valgevene ja Ukraina moodustasid Belovežjes Sõltumatute Riikide Ühenduse.
• 15. detsember – Punasel merel uppus reisilaev Salem Express. Hukkus üle 450 inimese.
• 23. detsember – Mihhail Gorbatšov andis Boriss Jeltsinile üle Nõukogude Liidu tuumakoodid.
• 26. detsember – Nõukogude Liidu Ülemnõukogu otsustas formaalselt Nõukogude Liidu ja iseenda laiali saata.
• 31. detsember – Nõukogude Liit kadus ametlikult maailmakaardilt.

Sündmused Eestis

Eesti piir Narvas

Miss Baltic Sea 91 Tallinnas

• 7. jaanuar – Tallinnas Tõnismäel avati mälestussammas Paul Keresele (Paul Kerese monument)^[1].
• 15. jaanuar – Vene NFSV president Boriss Jeltsin tegi visiidi Tallinna.
• 15. jaanuar – Toompeal toimus nõukogudemeelsete miiting.
• 25. jaanuar – Tallinnas leiti surnuna Paldiski mnt 80 juures asuvalt tühermaalt Rootsi ehitus- ja puidutööstuse ametühingute liidrid ning Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed Bertil Whingberg (55) ja Ove Fredriksson (50). Ohvrite surma oli põhjustanud külmumine.^[2][3]
• 3. märts – Eestis toimus iseseisvusreferendum.
• 2. aprill – Eestis läksid ulatusliku hinnatõusuga kallimaks rongi-, bussi- ja lennukipiletid, rõivad, jalatsid ja sõiduautod.
• 17. aprill – Tallinnas rajati Jaan Tõnissoni Instituut.
• 6. mai – Tartus toimunud NSV Liidu meistrivõistluste finaalis korvpallis võitis Tallinna Kalev Leningradi Spartaki ja tuli viimaseks NSV Liidu meistriks korvpallis.
• 19. mai – NSV Liidu OMON-i eriüksus ründas ja rüüstas Võrumaal Luhamaa piiripunkti
• 23. juuni – Väike-Maarjas taasavati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
• 19. august – Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse; Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldusega riigipöörde kohta Nõukogude Liidus otsustati erakorralised volitused anda Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule.
• 20. august – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest".
• 27. august – Euroopa Liidu ja Eesti vahel seati sisse diplomaatilised suhted.
• 8. september – Tallinna lauluväljakul toimus suurüritus "Vabaduse laul".
• 10. september – Eesti sai Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi liikmeks.
• 11. september – Patarei vanglas lasti maha Rein Oruste. Oruste on ainus surmamõistetu, kelle karistus on taasiseseisvunud Eestis täide viidud.
• 13. september – alustas tööd Põhiseaduse Assamblee. Selle juhatajaks valiti Tõnu Anton.
• 17. september – Eesti sai ÜRO liikmeks.
• 30. september – Tartus alustas tööd Raadio Tartu.
• 1. oktoober – tulid kasutusele Eesti postmargid.
• 1. oktoober – moodustati Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut^[4]
• 4. oktoober – valitsus otsustas kutsuda Eesti kaitsejõududesse aastatel 1965–1973 sündinud noored.
• 17. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu maareformiseaduse.
• 19. oktoober – asutati Eesti Kodanike Keskerakond.
• 6. november – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegi põhimõttelise otsuse taastada 1938. aasta kodakondsusseadus.
• 23. november – 9 kõrgkooli üliõpilaskonna algatusel asutati Eesti Üliõpilaskondade Liit, mille juhatusse valiti Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand.
• 1. detsember – loodi Eesti lennufirma Estonian Air.
• 11. detsember – Abja-Paluoja sai omavalitsusliku alevi staatuse.
• Asutati Aardla järve kaitseala.
• Likvideeriti Aaspere mõisas asunud lastekodu.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1991

• 12. jaanuar – Pixie Lott, inglise laulja
• 4. aprill – Jamie Lynn Spears, USA näitleja ja telesaatejuht
• 20. mai – Henrik Ojamaa, Eesti jalgpallur
• 23. mai – Lena Meyer-Landrut, Saksamaa laulja
• 16. juuli – Iiris Vesik, eesti laulja
• 19. juuli – Anis Arumets, eesti laulja
• 7. september – Montana Fishburne, USA pornonäitleja
• 10. september – Hannah Hodson, USA filminäitleja
• 10. november – Elina Netšajeva, eesti laulja
• 24. detsember – Louis Tomlinson, inglise poplaulja (One Direction)

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1991

• 12. jaanuar – Lannie Balcom, ameerika modell (Playboy Playmate)
• 15. jaanuar – Vello Saage, eesti õpetaja
• 17. jaanuar – Olav V, Norra kuningas
• 17. jaanuar – Giacomo Manzù, itaalia kunstnik
• 23. jaanuar – Northrop Frye, Kanada kirjandusteadlane
• 14. veebruar – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
• 22. veebruar – Valdur Hannula, Eesti ratsutaja
• 2. märts – Serge Gainsbourg, prantsuse laulja
• 2. märts – William Heinesen, kirjanik
• 24. märts – Erich Kübarsepp, Eesti spordipedagoog
• 25. märts – Aleksander Sagim, eesti majandusteadlane
• 1. aprill – Martha Graham, USA tantsija ja koreograaf
• 3. aprill – Graham Greene, inglise kirjanik
• 4. aprill – Max Frisch, šveitsi kirjanik
• 19. aprill – Armas Luige, eesti ehitusinsener
• 20. aprill – Don Siegel, USA filmilavastaja
• 20. aprill – Jumdžagijn Tsedenbal, Mongoolia poliitik
• 3. mai – Jerzy Kosiński, kirjanik
• 21. mai – Rajiv Gandhi, India poliitik
• 23. mai – Boris Indre, Eesti korvpallur
• 1. juuni – Wolfgang Stegmüller, filosoof
• 3. juuni – Voldemar Roolaan, Eesti maadleja
• 6. juuni – Stan Getz, USA saksofonist
• 10. juuni – Vercors, prantsuse kirjanik
• 19. juuni – Jean Arthur, USA filminäitleja
• 26. juuni – Elmar Tambek, eesti poliitik
• 29. juuni – Henri Lefebvre, prantsuse sotsioloog ja filosoof
• 18. juuli – Valve Kikas, eesti ehitusinsener
• 24. juuli – Isaac Bashevis Singer, kirjanik, Nobeli auhinna laureaat 1978
• 25. juuli – Lazar Kaganovitš, Nõukogude Liidu poliitik
• 12. august – Ivan Kožedub, sõjaväelendur
• 22. august – Boriss Pugo, Nõukogude Liidu poliitik
• 30. august – Jean Tinguely, šveitsi kunstnik
• 2. september – Alfonso García Robles, Mehhiko diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat
• 4. september – Ülo Keedus, eesti purilendur ja filmioperaator
• 28. september – Miles Davis, USA muusik
• 12. oktoober – Arkadi Strugatski, vene kirjanik
• 17. oktoober – Tennessee Ernie Ford, USA muusik
• 24. oktoober – Sergei Ahromejev, Nõukogude sõjaväelane
• 24. oktoober – Gene Roddenberry, USA stsenarist ja produtsent
• 7. november – Tom of Finland, soome kunstnik
• 9. november – Ahto Haabjärv, eesti laulja
• 9. november – Yves Montand, itaalia päritolu prantsuse näitleja ja laulja
• 14. november – Tony Richardson, inglise filmilavastaja
• 18. november – Gustáv Husák, Tšehhoslovakkia president
• 20. november – Johan Ungerson, eesti poliitik
• 23. november – Klaus Kinski, näitleja
• 24. november – Freddie Mercury, laulja
• 27. november – Arnold Felix Karu, eesti bibliofiil
• 7. detsember – Gordon Pirie, Suurbritannia jooksja
• 27. detsember – Gunnar Holm, eesti auto- ja motosportlane

Nobeli auhinnad

• füüsika – Pierre-Gilles de Gennes
• keemia – Richard Ernst
• meditsiin – Erwin Neher, Bert Sakmann
• kirjandus – Nadine Gordimer
• rahu – Aung San Suu Kyi
• majandus – Ronald Coase