Roueni katedraal
From Wikipedia, the free encyclopedia
Roueni katedraal (prantsuse keeles Cathédrale primatiale Notre-Dame de l'Assomption de Rouen) on Rooma-Katoliku Kiriku katedraal Rouenis Normandias Prantsusmaal. See on Roueni peapiiskopi, Normandia priimase residents. Katedraal on ehitatud gooti stiilis. Katedraal on selle poolest haruldane, et on säilitanud oma keskajast pärineva peapiiskopipalee koos ümbritsevate ehitistega. Nagu paljudel teistel Normandia gootika ehitistel, on sellel katedraalil löövide ristumise kohal nelitistorn.
| Roueni katedraal | |
|---|---|
 | |
| Riik |
 Prantsusmaa |
| Asukoht | Rouen, Seine-Maritime, Normandia |
| Ehituse algus | 1030 |
| Ehituse lõpp | 1876 |
| Koordinaadid | 49° 26′ 24,7″ N, 1° 5′ 42″ E |
 | |
Varasemad kirikud
Esimese Roueni kiriku lasi ehitada praeguse katedraali asukohta 396. aastal piiskop Victricius. Peagi viidi kirikusse piiskopikateeder ning pühakojast sai katedraal. Aastal 650 lasi piiskop Audoin kirikut laiendada. Tolleaegne katedraal aga hävis viikingite (normannide) sissetungi ajal 9. sajandil. Viikingite pealik Rollo, Normandia hertsogkonna asutaja, ristiti seal aastal 915 ja maeti aastal 932. Ta pojapoeg Richard I Kartmatu laiendas katedraali aastal 950. William Vallutaja lasi ehitatada puidust võlviga eelmisest suurema pühakoja romaani stiilis ning selle sisse pühitseda. 1110. aastal tabas katedraali piksenool.
Gooti katedraal
Praeguse hoone ehitamine algas 12. sajandi alguses. Varagooti katedraal valmis aastaks 1145 piiskop Hugues d’Amiensi eestvedamisel. 1200. aastal laastas kirikut suur tulekahju, mille käigus säilisid vaid kesklöövi kaaristu, äsja valminud põhjapoolne läänetorn ehk Saint Romaini torn (Tour Saint-Romain) ning vasakpoolne portaal. Ennistamist alustati kohe. Kooriruum, kesklööv, ristlööv ja nelitistorni esimene korrus valmisid 13. sajandi keskpaigaks, umbes 1250. aastaks. Mõned vitraažid 13. sajandist on siiani katedraali akendel; need on kuulsad oma koobaltsinise värvuse poolest, mida nimetatakse Chartresi siniseks. Külgkabelid koos katedraali külgmiste ukseavadega valmisid 14. sajandil. Idapoolseim, Neitsi Maarjale pühitsetud kabel lammutati 1302. aastal ning uus ehitati 1360. aastal.
15. sajandi alguses uuendati katedraali esikülge kaasaegses hilisgootikale omases vormikeeles.[1] Samas stiilis ehitati veel Saint-Romaini torni viimane korrus, sissepääsu varikatus, 16. sajandil ka laternatorni kaks korrust. 15. sajandil aga alustati katedraalile uue torni, Võitorni (Tour de Beurre) ehitamist. Omapärase nime sai torn ehituse rahastamisest linna jõukamate elanike poolt, kellele oli tänu annetustele lubatud paastu ajal võid süüa. Torn valmis 17. sajandiks.
Katedraal oli sunnitud üle elama hugenottide sõjad, mille käigus lõhuti sakraalehitise mööblit, haudu, vitraaže, aknaid ning kujusid. Niisamuti pidi katedraal kogema kahe piksenoole tabamust aastatel 1625 ja 1642 ning orkaani aastal 1683. 18. sajandi lõpus, pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni otsustas valitsus pühakoja riigistada: müüdi maha osa katedraali mööblist ning skulptuuridest, lisaks sulatati ära katedraali piirdeaiad, et saadud metallist valmistada relvi.
Aastate jooksul viidi läbi palju uuendusi, mille käigus sai katedraal uusi kirikutorne. 1822. aastal tabas nelitistorni taas pikne. Uus torn tehti sel korral puidu asemel metallist ning katedraali kõrgus küünib sestpeale 151 meetri kõrgusele.[2] Roueni katedraal pälvis seetõttu 1876. aastal maailma kõige kõrgema hoone tiitli, mida hoidis aastani 1880. Teise maailmasõja ajal sai pühakoda Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide pommirünnakutes kannatada: kahjustada sai katedraali lõunapoolne vahekäik, hävisid kaks roosakent ning katedraali vanim, Saint-Romaini torn. Põlengu käigus sulasid ära kirikukellad. Katedraali mõjutas ka Lothari keeristorm aastal 1999, kui kirikusse kukkus 26 tonni kaalunud vaskplekiga kaetud puidust turell ning kahjustas kooriruumi.
Katedraalis asub haud, kuhu on maetud Richard Lõvisüdame süda. Tema sisikond maeti ilmselt Limousini Châlus-Chabroli linnuse kirikusse. Just selle kindluse müüridelt lasti ammunool, mis tõi talle surma, kuna haav oli septiline. Ülejäänud säilmed maeti tema isa kõrvale Fontevraudi kloostrisse Prantsusmaal Chinoni ja Saumuri lähedal. hauda kaunistab Richardit kujutav kiviskulptuur ning tema nimi on ladina keeles kirjutatud haua küljele.
Katedraalis on ka Richardi esivanema, viikingite hertsogkonna (mis peagi sai tuntuks Normandiana) asutaja ja esimese valitseja Rollo haud.
Katedraalis oli varem ka inglise väejuhi John Plantagenet ehk John of Lancasteri, Bedfordi hertsogi mustast marmorist haud, mille hävitasid kalvinistid 16. sajandil. Nüüd on selle asemel mälestustahvel.
Teisi matmisi
- Poppa, Normandia Rollo naine ja hertsog William I ema
- Normandia hertsog William I (tuntud ka kui Guillaume Pikkmõõk)
- Hugues d'Amiens, esimene Readingi kloostri abt ja seejärel Roueni peapiiskop
- Bretagne'i hertsog Arthur I, kuningas John Maata rivaal Inglismaa troonile
Kõige kuulsamad maalid Roueni katedraalist on maalinud impressionist Claude Monet. Tema maalisari "Roueni katedraal" koosneb umbes 30 maalist, millel on kujutatud sama stseeni eri kellaaegadel ja eri ilmastikuoludes.[3] Monet tegi need maalid katedraali ees asunud kaupluse aknast. Ta oli nii lähedal, et ei näinud katedraali tervikuna.[4] Tema maalid on üle maailma laiali: kaks maali on USA-s Washingtoni Rahvusgaleriis; üks asub USA-s Los Angelese Getty keskuses; üks asub Serbia rahvusmuuseumis Belgradis; üks asub Clarki kunstiinstituudis USA Massachusettsi osariigis Williamstownis; üks asub Saksamaal Kölni muuseumis; üks asub Prantsusmaal Roueni kunstimuuseumis ja viis on Orsay muuseumis Pariisis.
"La Cathédrale de Rouen, plein soleil", Claude Monet, 1894
"La Cathédrale de Rouen", Claude Monet, 1893
Kirjanduses sai Gustave Flaubert inspiratsiooni püha Juliani vitraažidest ja Saloome bareljeefist. Kaks lugu tema teosest "Kolm lugu" on kirjutatud nende põhjal. Joris-Karl Huysmans kirjutas romaani "Katedraal", mis põhineb hoone intensiivsel uurimisel.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
