Sõda Donbassis
osa Vene-Ukraina sõjast / From Wikipedia, the free encyclopedia
Sõda Donbassis oli Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel peamiselt suuremates Ida- ja Kagu-Ukraina linnades alanud Venemaa mõjutatud relvakonflikt. See algas nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa-meelsete separatistide rünnakutega. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on konflikt avaldanud mõju ka Euroopa Liidu – Venemaa ja NATO–Venemaa suhetele.[3][4] Rahvusvahelise Kriminaalkohtu hinnangul on tegemist Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahelise rahvusvahelise relvakonfliktiga, mis algas hiljemalt 2014. aasta 26. veebruaril.[5] Relvakonflikti vahelduva intensiivsusega algfaasile järgnes 2022. aasta veebruaris Venemaa relvajõudude täiemahuline sissetung Ukrainasse.
See artikkel vajab ajakohastamist. (Märts 2019) |
Sõda Donbassis | |||
---|---|---|---|
Osa Vene-Ukraina sõjast | |||
Donetski lennujaama lennujuhtimistorn 2014. aastal | |||
Toimumisaeg | 6. aprill 2014 – 24. veebruar 2022 | ||
Toimumiskoht |
Donbass ja: Donetski ja Luhanski oblast | ||
Hetkeseis |
| ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
Väeüksused | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
| |||
3344 hukkunud tsiviilisikut (november 2019)[2] Kokku 10 303 hukkunut ja 24 778 haavatut 1 414 798 sisepõgenikku, 925 500 on välismaale põgenenud |
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove väljendas 17. augustil 2014 saksa väljaandele Die Welt antud intervjuus arvamust, et Venemaa võib korrata "Ukraina stsenaariumi" ka teistes Ida-Euroopa riikides. Breedlove märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". Kindrali sõnul on kõige tähtsam, et NATO riigid "oleksid valmis uute "roheliste mehikeste" ilmumiseks".[6][7]
2015. aasta oktoobris teatas väljaanne Washington Post, viitega Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi ametnikule, et Venemaa on paigutanud mõned oma eliitüksused Ida-Ukrainast ümber Süüriasse, toetama president Bashar al-Assadi režiimi.[8]
2016. aasta lõpuks oli Venemaa agressioonile vastumeetmeid rakendanud Ukraina maavägi arenenud Euroopas Venemaa järel teisele kohale, 150 tuhandelt ajateenijalt veerand miljoni sõjaväelaseni.[9]