Schiaparelli
From Wikipedia, the free encyclopedia
Schiaparelli oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) maandur, mis pidi ExoMarsi programmi raames katsetama Marsile maandumiseks vajalikke süsteeme[1]. Maandur ehitati Itaalias ja see nimetati Itaalia ajaloolase ja astronoomi Giovanni Schiaparelli järgi[2]. Maanduri pardal olid mõned teadusseadmed, mis pidid uurima Marsi meteoroloogiat ning mõõtma planeedi atmosfääri elektrivälju[3][4].
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Schiaparelli makett 2016. aastal ESOCis. | |
Organisatsioon |
ESA Roskosmos |
---|---|
Alltöövõtjad | Thales Alenia Space |
Stardi aeg | 14. märts 2016 |
Kanderakett | Proton-M |
Stardikompleks | Bajkongõri kosmodroom |
COSPAR ID | 2016-017A |
SATCAT | 41388 |
Mass | 577 kg |
Suurused |
Diameeter: 2,4 m Kõrgus: 1,8 m |
Maandus planeedile Marss | |
Maandumise kuupäev | 19. oktoober 2016 |
Schiaparelli startis ExoMars Trace Gas Orbiteri (TGO) külge kinnitatult 14. märtsil 2016 ja proovis Marsile maanduda 19. oktoobril. Maandumine läks algul kavakohaselt, kuid umbes minut enne maandumist, kaotasid ESA lennujuhid Schiaparelliga ootamatult ühenduse. 21. oktoobril 2016 teatas NASA, et Mars Reconnaissance Orbiter leidis Marsi pinnalt ilmselt maanduri rusud. ESA teatas hiljem, et Schiaparelli hävis Marsile maandumisel[5]. Kuna maandur saatis laskumise ajal pidevalt infot, võimaldas see asuda uurima õnnetuse põhjuseid.