Marsi atmosfäär
From Wikipedia, the free encyclopedia
Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht. See koosneb peamiselt süsihappegaasist. Atmosfääri rõhk Marsi pinnal on keskmiselt 600 paskalit. See on umbkaudu 0,6% keskmisest rõhust Maa merepinnal, mis on 101,3 kilopaskalit. Marsi atmosfääri rõhk varieerub 30 paskalist Olympus Monsi tipus kuni enam kui 1155 paskalini Hellas Planitia oru sügavustes. See on märgatavalt allpool Armstrongi piiri kaitsmata inimkeha jaoks. Marsi atmosfääri mass on 25 teratonni (võrdluseks: Maa atmosfääri mass on 5148 teratonni).
Marsi atmosfääri koostises on hinnanguliselt 96% süsihappegaasi, 1,9% argooni ja 1,9% lämmastikku. Samuti leidub seal vähesel määral vaba hapnikku, süsinikmonooksiidi, vett, metaani ja ka muid gaase.[1] Marsi atmosfääri keskmine molaarmass on 43,34 g/mol.[2][3] Huvi Marsi atmosfääri koostise vastu on suurenenud alates 2003. aastast, kuna siis leiti sealt metaani jälgi.[4] See võib olla märk elutegevusest planeedil. Kuid Marsi metaan võib pärineda ka mujalt, näiteks geotermilistest, vulkaanilistest või hüdrotermilistest protsessidest.[5]
Marsi atmosfäär on suhteliselt tolmune. See annab sealsele taevale planeedi pinnalt vaadates helepruuni või oranžikaspunase värvuse. Mars Exploration Roveritelt saadud andmed viitavad, et hõljuvate tolmuosakeste läbimõõt on umbkaudu 1,5 mikromeetrit.[6]
16. detsembril 2014 teatas NASA, et on vaadelnud ebaharilikku metaanisisalduse tõusu Marsi atmosfääris, millele järgnes ka langus. Marsikulguri Curiosity puuritud kivimiproovidest on leitud ka orgaanilisi aineid. Tuginedes deuteeriumi ja prootiumi suhte uuringutele, võib järeldada, et Gale'i kraatrist on väga ammustel aegadel kadunud suur kogus vett. See toimus ammu enne järve sängi tekkimist Gale'i kraatris. Vee kadumine suurtes kogustes jätkus ka pärast järvesängi tekkimist.[7][8][9]
2015. aasta 18. märtsil teatas NASA, et on vaadelnud Marsi taevas virmalisi, mille tekke põhjused pole siiani selged. Samuti märgati Marsi atmosfääris seletamatut tolmupilve.[10]
4. aprillil 2015 teatas NASA atmosfääriuuringutest, milles tugineti kulgur Curiosity mõõtmistele. Selleks kasutati kulguri instrumenti nimega Sample Analysis at Mars (SAM) ning mõõtmisteks kasutati ksenooni ja argooni isotoope. Uuringu tulemused kinnitasid hüpoteesi, et Marss kaotas oma algusaegadel suure osa atmosfäärist. Samuti ühtisid mõõtmiste tulemused andmetega atmosfääri kohta, mida on saadud Marsilt pärit meteoriitides leiduvate atmosfäärigaaside uurimisel.[11] Marsi orbiidil tiirlevast uuringujaamast MAVEN pärinevad andmed viitavad samuti, et Marss on aastate jooksul kaotanud suure osa oma atmosfäärist ning selle põhjuseks on olnud päikesetuul.[12][13][14]