Sentinel-1
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sentinel-1 on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) programm, mis koosneb satelliitidest, mille eesmärk on teostada sünteetilise avaga radariga (SAR) mõõtmisi Maa vaatluseks ja erinevate rakenduste jaoks, sealhulgas mere, maa ja atmosfääri monitooringuks. Sentinel-1 satelliidid on osa laiemast Copernicuse programmist, mis on Euroopa Liidu ja ESA koostöös ellu viidav Maa vaatluse programm.[1]
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
Sentinel-1 programm on loodud eesmärgiga pakkuda operatiivset, mitmekülgset ja globaalset sünteetilise avaga radaritehnoloogial põhinevat vaatlusvõimekust. Sentinel-1 satelliidid võimaldavad koguda radarandmeid ööpäev läbi, olenemata ilmastikuoludest, ning nende võimekus läbistada pilvi, suitsu ja pimedust muudab sellel põhinevad vaatlused eriti väärtuslikuks. Sentinel-1 satelliidid kasutavad aktiivset radaritehnoloogiat, mis tähendab, et satelliit saadab radarlaineid Maa pinnale ja seejärel registreerib tagasipeegeldunud signaali. See võimaldab satelliidil saada andmeid maa- ja merepinnast ning atmosfäärist sõltumatult valgustingimustest.[1]
Sentinel-1 on missioon, mille täiskonstellatsioon koosneb kahest teineteise suhtes 180° nihkega asetsevast satelliidist. Koos töötades annavad nad Maast täispildi iga kuue päeva järel. Satelliidid kannavad SAR-seadet (sünteetilise avaga radar), mis võimaldab iga kuue päeva järel teostada mõõtmisi ka läbi pilvede ja öisel ajal. SAR mõõdab C-lainealas (sagedusala 5,405 GHz) ning selle parim ruumiline lahutusvõime on 5 meetrit, suutes katta kuni 400 km laiuse riba. Praeguseks on orbiidil Sentinel-1A ja Sentinel-1B, millega saavutati ka missiooni täiskonstellatsioon.[2]
Sentinel-1A startis 3. aprillil 2014. aastal Kourou kosmodroomilt Guajaana ruumisõiduki Sojuz raketiga ja Sentinel-1B startis 25. aprillil 2016. aastal samalt kosmodroomilt samuti Sojuz raketiga. Sentinel-1 satelliidid võivad mõõta väga erinevates režiimides ning sellest oleneb ka saadud andmestiku kasutatavus – näiteks jääseireks ja kiireks reageerimiseks hädaolukordades.[1]
Sentinel-1 missioonil on mitmeid olulisi rakendusi. Üks olulisemaid on merekeskkonna jälgimine, sealhulgas naftareostuse avastamine, merejää mõõtmine, ookeanide ja merede pinnakõrguse mõõtmine, tuule ja laine liikumise hindamine ning mereõnnetuste jälgimine. Sentinel-1 radarvaatlused on olulised ka metsanduse ja maakasutuse planeerimise jaoks, võimaldades metsade seisundi jälgimist, metsade kahjustuste hindamist, metsaressursside kaardistamist ja maakasutuse muutuste jälgimist. Samuti on Sentinel-1 vaatlused kasulikud maavarade kaardistamisel, sealhulgas nafta- ja gaasivarude avastamisel ning kaevandamistegevuste jälgimisel. Lisaks on Sentinel-1 satelliitidel oluline roll katastroofide jälgimisel, nagu maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused ja maalihked. Sentinel-1 on peamine ookeanide ja Arktika piirkonna vaatlusandmete allikaks.[1]