tänav Tallinnas From Wikipedia, the free encyclopedia
Tartu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas. Tänava pikkus on 4,9 km.[1] Pronksi tänava ristmiku ja linnapiiri vahel kattub tänav Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteega. Tänav kattub ühtlasi samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja Assaku viaduktini.
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2022) |
See artikkel on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge Tartu maantee (täpsustus). |
Tartu maantee algab Kesklinnas Kompassi asumis Ants Laikmaa tänavalt jalgteena. Kivisilla tänava piirkonnas muutub Tartu maantee sõiduteeks ja ristudes Kivisilla tänavaga siseneb Maakri asumisse, jäädes Kompassi ja Maakri vaheliseks piiriks. Üle Kompassi platsi tuleb Tartu maanteele trammitee, kuid tänav on seal veel kitsas ja ühesuunaline. Maakri poolt suubub Tartu maanteele Tornimäe tänav, Kompassi poolt tulevad Eduard Viiralti ja Pronksi tänav.
Pronksi tänava ristmikust edasi saab Tartu maanteest suur läbisõidutee, mis jätkub Rävala puiestee sihil kesklinnast välja viival suunal. Trammid peavad leppima neile eraldatud alaga tänava põhjaservas. Tartu maantee kulgeb nüüd Keldrimäe piiril, põhjaserv jääb Torupilli asumisse. Esmalt ristub Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav. Keldrimäelt tulevad Tartu maanteele Torupilli ots ja Gildi tänav, Torupillist suubuvad Carl Robert Jakobsoni tänav, Juhan Kunderi põik, Laulupeo, Karl August Hermanni, Konstantin Türnpu, Johannes Kappeli ja Lubja tänav.
Pärast Keldrimäed riivab Tartu maantee lääne pool laiuvat Juhkentali asumit, kuhu suunduvad Odra ja Masina tänav. Seal tõuseb Tartu maantee kaldega: ees seisab Lasnamäe serv, millelt avaneb vaade seljatagustele vanalinna kirikutornidele. Idas algab Lasnamäe linnaossa kuuluv Sikupilli asum. Tartu maanteel kulgenud trammitee pöördub enne Lasnamäe tänavat piki nõlva kirdesse. Sikupillist jõuab Tartu maanteele ka Pallasti tänav.
Juhkentali ja Ülemiste piiril haarab Tartu maantee endasse võimas Ülemiste liiklussõlm, kus üksteise järel ületavad tänava kolm suurt silda. Esmalt ristub Tartu maantee Peterburi teega, seejärel jääb pea kohale Tallinna–Narva raudtee ja kohe selle järel kõrgub kolmas viadukt, mis ühendab Suur-Sõjamäe tänavat Järvevana teega.
Pärast liiklussõlme jääb läände Ülemistejärve asum, kuhu maanteelt avaneb kohati vaade Ülemiste järvele ja ära paistab ka Linda kivi. Idas ääristab maanteed Ülemiste keskuse ja Tallinna lennujaama parklate avarus, nende vahel siirdub Ülemiste asumisse Lennujaama tee. Selles lõigus iseloomustavad Tartu maanteed vaade lennujaamale ning tihti madalal üle pea vihisevad maanduvad või õhku tõusvad lennumasinad.
Seal, kus Tartu maantee alt läheb läbi Vaskjala-Ülemiste kanal, algab Mõigu. Tartu maanteega ristuvad Mõigus Vana-Tartu maantee, Kanali tee, Kaabli tänav, Kuldala tee, Juhtme tänav, Lambi tänav (mis jätkub Peetri alevikus kui Raudkivi tee), Vati ja Oomi tänav. Alates Raudkivi teest on maantee lääneserval Rae vald. Kuna Mõigu on osa Kesklinna linnaosast, jõuab Tartu maantee Tallinna kagupiirile kordagi Kesklinnast väljumata. Linnapiiril jõuab Tartu maanteele lõunast tulev Mõigu tee.
Viru väravate juurest lõuna poole suunduv Tartu maantee on üks vanemaid Tallinna sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka Narva maanteelt ära pöörav Piibe maantee, on teed varem kutsutud ka Paide ja Põltsamaa maanteeks.[22]
Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas eeslinn, kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud Jaani seek. Jaani Seegi ehk Püha Ristija Johannese hospidali keskaegne kompleks paiknes Tallinna linnamüürist umbes poole kilomeetri kaugusel kagus, Härjapea jõe ja Vana-Tartu maantee ristumiskohal. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui Narva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.[23] Tartu maantee algus oli üks vanemaid asustusalasid väljaspool Tallinna vanalinna, kui meri veel ulatus kesklinna piirkonnas Narva maanteeni ja kaugemale, kulges Tartu maantee tee mööda praegust Raua tänavat Pirita ja Viimsi kanti. Tartu maantee alguses üle Härjapea oja ehitatud kivisilla järgi sai eeslinn hiljemalt 18. sajandil nime Kivisilla eeslinn[24].
Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid Lasnamäelt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik Filmi tänavast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal Wierscher und Jerwischer Weg (Viru ja Järva maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui Winter wäg uthur Landet.[25]
Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli 1817. aastal kuus silda.[26] Maantee algust kuni Härjapea jõe sillani nimetati Silla ja Kivisilla tänavaks (Steinstrasse, Brückstrasse, Steinbrückstrasse). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimi Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest.[25] 19. sajandi algul nimetati Tartu maantee piirkonda Tartu eeslinnaks.
Kivisilla-tagust osa on nimetatud mitmeti, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.[25]
1817. aastal, reformatsiooni 300. aastapäeva mälestuseks asutati Tallinnas Lutheri nimeline lastekodu, mis tegutses 1852. aastast[27] hoones Suur-Tartu maantee 62[28] (hilisem aadress Tartu mnt 50[29], Laulupeo tänava vastas). Lastekodu asutajad ja esialgsed ülalpidajad olid Tallinna Oleviste kogudus, tolleaegne Tallinna bürgermeister Carl Johann Salemann ja Oleviste koguduse ülempastor Christian Gottlieb Mayer. 1919. aastani kandis asutus Dr. Martin Lutheri nimelise Kasvatusmaja nime. Selle asutuse ülalpidamiseks saadi vahendeid vabatahtlikest annetustest, kapitali inertsidest ja 1853–1882 linna omanduses olnud Vanamõisa mõisa tuludest, kui 1842. aastal läks lastekodu Tallinna linna ülalpidamisele ja 1887. aastast[30] Tallinna Linnavalitsuse ülalpidamisele. Aastatel 1919–1922 kandis asutus Martin Lutheri Vaeslaste Kasvatusmaja ja Kool nime (kool oli ühtlasi 26. algkool) ning 1940. aastast kandis sealne asutus Tallinna Linna III Lastekodu nime. Tallinnas tegutses 20. sajandi esimesel poolel ka Jaan Poska nimeline lastekodu Suur-Pärnu maantee 29[31], Lutheri vabriku kõrval[32] ja Piiskop Plato nimeline lastekodu.
5. juunil 1867 toimus Suur-Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas Suur-Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi Juhkentalis (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Suur-Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Suur-Tartu maantee oli Mõigust kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Suur-Tartu maantee kuni Kivisillani vee all. Pärast üleujutustest rikutud Suur-Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Suur-Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.[26][33]
1890. aastal ehitati aadressile Suur Tartu maantee 11 (hiljem Tartu maantee 1) vene õppekeelega tütarlastegümnaasiumi hoone, arhitekt Rudolf Otto von Knüpffer. 1917. aastal asus hoonesse Tallinna Linna Kunsttööstuskool. Suur-Tartu maantee 11 kunsttööstuskooli krundil asusid neli hoonet: kooli kivist peahoone, väiksem hoone kantselei ja korteritega, kooliteenija ja pesuköögi maja ning veel üks väike, ühekorruseline puust majake. Selles väikeses majakeses asus tütarlastekooli ajal raamatukogu, hiljem elas seal kooli kojamees. 1917. aasta lõpus tegutses majakese salakorteris kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee ööl vastu ajaloolist 24. veebruari 1918. 1933. aastal pandi Päästekomitee kasutatud majakesele valgest marmorist kuldsete tähtedega mälestustahvel[34]. 1922 ehitati Tallinna Linna Kunsttööstuskooli hoonele peale kaks korrust. Kool vahetas ka nime. 1968. aastal valmis ENSV Riikliku Kunstiinstituudi hoone juurdeehituse I järk ja seejärel tehti vanale peahoonele keerukas ümberehitus ja valmis koolimaja juurdeehituse II järk. Kõik need hooned lammutati 2010. aastal.
1904. aastal valmis Suur-Tartu maanteel (nüüd Tartu mnt.23) paekivist 2-korruseline koolimaja, mille ehitusprojekti koostas insener Carl Gustav Jacoby, kus koolijuhatajaks oli Kustav Ollik.
Suur Tartu maantee 24 tegutses Tallinna linna Jaani vanadekodu, Suur Tartu maantee 9 tegutses K. Fürbergi eraalgkool.
Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani Tartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast Põltsamaani. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda majanduskriisi vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.[35]
Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast Assakuni.[35] Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks.
Tartu maanteed nimetati kuni 1938 nimetati Suur-Tartu maanteeks[36]. 23. märtsil 1938 nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja Väike-Tartu maantee eristamiseks. Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee olid 1936. aastal ühendatud Sakala tänavaks.[25]
Tartu maantee (Suur Tartu maantee 4[37]) 4 asus kino Modern, kinohoone hävis 1944. aasta märtsipommitamise käigus. Suur Tartu maantee 79 ja S. Raevalla tänaval asusid Ühisus Estonia Eksporttapamajade hooned.
1958. aastal laiendati Tartu maantee nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik nimetati Vana-Tartu maanteeks.[25]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.