Tiit Vähi kolmas valitsus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tiit Vähi kolmas valitsus oli Eesti Vabariigi 39. valitsus, mis töötas 6. novembrist 1995 kuni 17. märtsini 1997. Valitsuse moodustasid Koonderakond ja Maarahva Ühendus (KMÜ) ning Reformierakond. KMÜ-l oli Riigikogus 41 kohta ja Reformierakonnal 19.
Tiit Vähi kolmas valitsus | |
---|---|
Eesti Vabariigi 39. valitsus | |
1995–1997 | |
Ametisse astumise kuupäev | 6. november 1995 |
Ametist lahkumise kuupäev | 17. märts 1997 |
President | Lennart Meri |
Valitsuse liikmed | |
Peaminister | Tiit Vähi |
Ministrite arv | 15 |
Valitsuserakonnad |
Koonderakond ja Maarahva Ühendus Reformierakond (1. detsembrini 1996) Arengupartei (9. detsembrist 1996) |
Opositsioonierakonnad |
Keskerakond Reformierakond (1. detsembrist 1996) Isamaaliit Mõõdukad |
Ajalugu | |
Valimised | 1995. aasta Riigikogu valimised |
Esinduskogu koosseis | VIII Riigikogu |
Eelnev | Tiit Vähi teine valitsus |
Järgnev | Mart Siimanni valitsus |
21. novembril 1996 otsustas Reformierakond valitsusest lahkuda, kuid valitsus siiski tagasi ei astunud, vaid jätkas vähemusvalitsusena. 9. detsembril 1996 liitus valitsusega Arengupartei, mille olid samal aastal asutanud seitse Keskerakonnast lahku löönud Riigikogu saadikut.[1]
Valitsust juhtis KMÜ esimees Tiit Vähi, kes oli koos Keskerakonnaga moodustanud ka eelmise, Tiit Vähi teise valitsuse. Koalitsioon koos Keskerakoonaga lagunes aga 1995. aasta oktoobris lindiskandaali tõttu ning Tiit Vähi teine valitsus oli sunnitud tagasi astuma. Oma esimest valitsust juhtis Vähi 1992. aastal, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist.[1]
Peaminister Tiit Vähi otsustas 1997. aasta veebruaris tagasi astuda, kuna tuli ilmsiks, et mitmed Tallinna korterid olid erastatud väga soodsa hinnaga ajal, millal Vähi oli Tallinna linnavolikogu esimees. Puhkenud korteriskandaali tõttu proovis opositsioon Riigikogus Vähile umbusaldust avaldada, kuid see kukkus napilt läbi. Peaministri tagasiastumine tähendas ka kogu ülejäänud valitsuse tagasiastumist. Uue valitsuse moodustas Koonderakonna aseesimees Mart Siimann ning see astus ametisse 17. märtsil 1997.[1]