Tsisleitaania
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tsisleitaania (saksa keeles Cisleithanien, ungari keeles Ciszlajtánia, tšehhi keeles Předlitavsko, poola keeles Przedlitawia, ukraina keeles Цислейтанія, Tsisleitanija) oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867. aastal ja kaotati 1918. aastal. Nime kasutasid poliitikud ja bürokraadid, kuid ametlikku staatust sel ei olnud.
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tsisleitaania maad moodustasid endiselt Austria keisririigi, kuid viimast mõistet kasutati pärast 1867. aastat harva, et vältida segadust 1867. aasta eelse ajastuga, mil Ungari oli keisririigi osa. Kohmakavõitu ametlik nimetus oli Die im Reichsrat vertretenen Königreiche und Länder ("keiserlikus nõukogus esindatud kuningriigid ja maad"). Üldiselt kutsuti maad vaid Austriaks, ehkki see mõiste asendas endise ametliku nime alles 1915. aastal.
Tsisleitaania pealinn oli Viin. Territooriumil elas 1910. aastal 28 571 900 inimest ja see ulatus Bukoviina hertsogkonnast (tänapäeval osake Ukrainast ja Rumeeniast) kuni Dalmaatsia kuningriigini (tänapäeval osa Horvaatiast).
Ladinakeelne nimi Cisleithania tulenes Leitha jõest, mis oli ajalooline piir Austria ja Ungari vahel Viinist kagus – enamik sellest alast asus lääne pool (või "siin" pool, Austria poolt vaadatuna). Transleitaania, Ungari kuningriigi maad kaksikmonarhias, asusid Leitha jõest ida pool.