From Wikipedia, the free encyclopedia
VI Riigikoguks on nimetatud 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos. Koosseis sai sellise nimetuse alles pärast Eesti Vabariigi taastamist 1991. aastal.
Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus. Dekreedi aluseks oli 1934. aasta põhiseaduse §§ 26 ja 60.
Seaduse seletuskirjas on öeldud:
V Riigikogu jäi kuni 1937. aasta lõpuni ametisse, kuna tema volituste lõpetamiseks ilma uusi valimisi korraldamata puudus seaduslik alus.
31. jaanuaril 1934 määras Kohtu- ja siseminister Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteed järgmises koosseisus (RT 1934, 10, 71):
582 "kolmikus" seati üles kokku 1746 kandidaati. Vapsid seadsid üles 96, ühinenud põllumehed 95, sotsialistid 83, keskerakond 81, põllumeestekogud 72, majandusliit 37, pahempoolsed töölised 35, rahvakiriku liit 31, sakslased 29 ja venelased 23 kolmikut[2]. Riigivanema kandidaatidest kandideerisid VI Riigikogusse Konstantin Päts Pärnumaal ja August Rei Tallinnas. Vabariigi Valitsuse liikmetest kandideeris veel ainult Nikolai Kann. Vaimulikke oli üles seatud rohkem kui kunagi varem, kuid hajutatuna eri nimekirjades. Keskerakonna 23 V Riigikogu liikmest kandideeris samas nimekirjas ainult 11. Eesti sotsialistide juht Mihkel Martna ei kandideerinud[3].
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.