1934

1934. aasta (MCMXXXIV) oli 20. sajandi 34. aasta.

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | ► | ►►

Sündmused maailmas

Jaanuar

 Pikemalt artiklis jaanuar 1934

• 9. jaanuar – Eesti saadik Berliinis Karl Menning tegi lahkumisvisiidi Saksa Riigi presidendile Paul von Hindenburgile.
• 22. jaanuar – Riias arreteeriti Jaan Tõnissoni^[küsitav] tehingutega^[viide?] seotud erukindral Dmitri Lebedev.
• 30. jaanuar – Eesti saadik Stockholmis Friedrich Akel esitas oma ärakutsekirja Rootsi kuningale Gustav Vle.

Veebruar

 Pikemalt artiklis veebruar 1934

• 6. veebruar – Eesti saadik Berliinis Friedrich Akel esitas oma volitused Saksamaa presidendile Paul von Hindenburgile.

Märts

• 1. märts - avati Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum praeguses Müürivahe 12, Tallinn hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis).

Aprill

• ...

Mai

• 15. mai – Lätis leidis aset Ulmanise riigipööre.
• 23. mai – tulevahetuses USA politseiga hukkusid kurikuulsad röövlid-mõrvarid Bonnie ja Clyde.

Juuni

• 30. juuni – Saksamaal toimus pikkade nugade öö, mil Adolf Hitler kõrvaldas sadu SA liikmeid.

Juuli

• 22. juuli – FBI agendid tapsid Chicagos gangster John Dillingeri.

August

• 19. august – Saksamaal anti rahvahääletuses kogu võimutäius Adolf Hitlerile.

September

• 8. september – USAs puhkes laeval Morro Castle tulekahju, milles hukkus 137 inimest.
• 12. september – Genfis sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Oktoober

• ...

November

• ...

Detsember

• ...

Sündmused Eestis

Jaanuar

• 3. jaanuar – lasti liikvele kahesendine vahetusraha.
• 4. jaanuar – USA saadik John van Antwerp MacMurray esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 15. jaanuar – sisemaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
• 15. jaanuar – Konstantin Päts seati Põllumeestekogude poolt riigivanema kandidaadiks.
• 21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 17 autot^[1].
• 24. jaanuar – hakkas kehtima muudetud põhiseadus, mis nägi ette riigivanema valimise rahva poolt viieks aastaks.
• 29. jaanuar – August Tõruvere valiti Alatskivi vallavanemaks.
• 30. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline aasta peakoosolek, kus arutati Berliini olümpiamängudeks ettevalmistust; ühtlasi valiti komitee uueks esimeheks Johan Laidoner^[1]
• 31. jaanuar – August Tepp esitas end kirjas Riigikogu juhatusele Riigivanema kandidaadiks.

Veebruar

• 1. veebruar – Eesti vanim politseinik, allkonstaabel Jaan Kulmann, sai 70-aastaseks.
• 6. veebruar – Hariton Berezin valiti Mustvee alevivanemaks.
• 7. veebruar – August Jukk valiti Jõgeva alevivanemaks.
• 8. veebruar – registreeriti Konstantin Pätsi Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee.
• 12. veebruar – Johan Laidoner valiti Viljandi aukodanikuks.
• 15. jaanuar^[küsitav] – välismaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
• 15. veebruar – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 17. veebruar – registreeriti ühing Vabadussõjalaste Rahvaliikumine.
• Veebruaris ilmus Heiti Talviku esimene luulekogu "Palavik"^[2].
• 21. veebruar – Narvas toimus suusamaraton, kus esimest korda selgitati Eesti meister sellel alal. 50 km pikkuse distantsi võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24^[1].
• 28. veebruar – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0^[1]

Märts

• 1. märts – toimus teine rahvaloendus, mille käigus loendati Eestis 1 126 134 inimest (88,2% eestlasi).
• 4. märts – Eesti jääpallikoondise 20. sajandi viimane, 11. maavõistlus, kus Porvoos kaotati Soomele 3:6^[1]
• 7. märts – Soome eestlane Kalevi Kotkas ületas esimese eurooplasena Brasiilias Rio de Janeiros kõrgushüppes 2 meetrit^[1].
• 12. märts – riigivanem Konstantin Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra ja määras Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks.
• 12. märts – Kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoner keelas poliitilised koosolekud nii kinnistes ruumides kui ka lahtise taeva all, samuti rongkäigud.
• 12. märts – Soomes Salpausselkä suusamängudelt võtsid esimest korda osa Eesti murdmaasuusatajad^[1].
• 14. märts – moodustati Eesti Võimlejate Liit^[1].
• 16. märts – Riigikogu kiitis valitsuse erakorralised meetmed heaks.
• 24. märts – registreeriti Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Selts.
• 24. märts – Jaan Inno valiti Koorküla vallavanemaks.

Aprill

• 1. aprill – lahutati Kohtuministeerium ja Siseministeerium.
• 10. aprill – Riigikogu põllumeeste kogude rühm esitas ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu 50-ni.
• 20. aprill – Tapal hävis tulekahjus 12 elumaja kõrvalhoonetega.
• 25. aprill – riigivanem Konstantin Päts nimetas alates 1. maist 1934 Tallinna linnapeaks Jaan Sootsi.
• 25. aprill – Vabariigi Valitsus nimetas alates 1. maist 1934 Nõmme linnapeaks Ludvig Mühlbachi, Tartu linnapeaks Aleksander Tõnissoni ja Narva linnapeaks Jaan Lutsu.
• 26. aprill – Roomas toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eestit esindas vaid kaks maadlejat, kellest August Neo sai hõbemedali.^[1].

Mai

• 2. mai – Tallinnas avati Ülemiste tsiviillennuväli.
• 13–14. mai – valiti Nõmküla vallavolikogu.
• 25. mai – Valitsuse ettepanekul kuulutas riigivanem oma dekreediga välja koolireformi kava. Enam tähelepanu pöörati kutseharidusele. Koolikohustust lühendati 16-lt eluaastalt 14-le. Algkool muudeti 4-klassiliseks. Sellele järgnesid 5-klassiline keskkool ja 3-klassiline gümnaasium.^[3]
• 29. mai – Tallinnas tegi esimese lennu esimene Eestis konstrueeritud lennuk PON-2 Enn.^[2]

Juuni

• 2. juuni – Tartus algasid Eesti riigi lipu 50. aastapäeva pidustused^[2].
• 3. juuni – eelmise päeva lipu pidustuste raames avati Otepää kiriku seinal bareljeefid, mis EÜS oli lipu õnnistamisele pühendanud^[2].
• 13. juuni – valitsus otsustas, et riigistab osaühisuse Raadio-Ringhääling^[2].
• 14. juuni – Valdeku laskeväljal hukkus mürsuplahvatuses 10 Tondi sõjakooli aspiranti ning vigastada sai üle 20 sõjaväelase.^[4]
• 15.–17. juuni – Tallinnas toimusid I Eesti Mängud. Mängudelt võttis osa üle 3000 võimleja ja 500 sportlase^[1].
• 18. juuni – asutati Eesti Veespordi Liit; selle põhikiri registreeriti 5. jaanuar 1935^[1].
• 19. juuni – EELK kirikukogu valis uueks piiskopiks Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori Hugo-Bernhard Rahamäe^[2].
• 23. juuni – Võnnu lahingu aastapäeva tähistati esimest korda võidupühana.
• 29. juuni – toimus Eesti-Leedu jalgpallimaavõistlus, mis jäi viiki 1:1^[1].

Juuli

• ...

August

• 1. august – lasti käibele 1-kroonine metallvahetusraha.
• 17. august – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Irboska vallavanema Nikita Semjonovi.
• 18.–20. august – Soome president Pehr Evind Svinhufvud oli visiidil Eestis.

September

• 15. september – avati Tallinna Kunstihoone.
• 15. september – Pärnu linna delegatsioon andis riigivanem Konstantin Pätsile Pärnu aukodaniku diplomi.
• 15. september – riigivanem Konstantin Päts kohtus V Riigikogu rühmade esindajatega.
• 16. september – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi ordineeriti piiskopiks.
• 21. september – Valdu Rannaleet ületas purilennukil Sinilind Soome lahe.

Oktoober

• 1. oktoober – loodi Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus^[5].
• 2. oktoober – Riigivanema otsusega lõpetati V Riigikogu istungjärk.

November

• 2. november – asutati Inseneride Koda^[2].
• 17. november – ilmus lavakunsti kuukirja "Teater" esimene number^[2].

Detsember

• 12. detsember – esimest korda anti välja riigivanema kirjandusauhinnad, pärjatuiks osutusid Anton Hansen Tammsaare ja Karl-August Hindrey^[2].
• 21. detsember – jõustus 18. detsembril antud Siseministri sundmäärus nr 19 trükitoodete suhtes, perioodilised trükitooted pidid avaldama ametlikke teadaandeid^[6].
• Aasta lõpus ilmub kaks tähelepanuväärset ajaloolist romaani: "Ümera jõel" (autor: Mait Metsanurk) ja "Surnud majad" (autor: August Mälk)^[2].

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1934

• 7. jaanuar – Charlie Jenkins, USA kergejõustiklane
• 7. jaanuar – Abel Posse, Argentina kirjanik ja diplomaat
• 10. jaanuar – Leonid Kravtšuk, Ukraina poliitik
• 11. jaanuar – Jean Chrétien, Kanada poliitik
• 27. jaanuar – Édith Cresson, Prantsuse poliitik
• 1. veebruar – Andres Sööt, eesti filmilooja
• 2. veebruar – Otar Ioseliani, gruusia filmirežissöör
• 10. veebruar – Ilona Laaman, eesti luuletaja
• 11. veebruar – Manuel Noriega
• 24. veebruar – Bettino Craxi, Itaalia poliitik
• 27. veebruar – Ralph Nader, USA poliitaktivist
• 3. märts – Jacek Kuroń, Poola poliitik
• 6. märts – Mihhail Žvanetski, humorist
• 9. märts – Juri Gagarin, kosmonaut
• 26. märts – Herald Eelma, eesti graafik
• 1. aprill – Vladimir Pozner, teleajakirjanik
• 15. aprill – Kuulo Kalamees, eesti seeneteadlane
• 18. aprill – Arne Mikk, eesti ooperilavastaja
• 22. aprill – Ene-Margit Tiit, eesti matemaatik
• 24. aprill – Shirley MacLaine, USA filminäitleja
• 4. mai – Tatjana Samoilova, vene teatri- ja filminäitleja
• 8. mai – Udo Petersoo
• 21. mai – Gleb Panfilov, filmirežissöör
• 30. mai – Aleksei Leonov, kosmonaut
• 6. juuni – Albert II, Belglaste kuningas
• 10. juuni – Valli Naelapea, eesti luuletaja
• 29. juuni – Taavo Virkhaus, eesti dirigent
• 1. juuli – Sydney Pollack, USA filmirežissöör
• 1. juuli – Ester Pajusoo, eesti näitleja
• 1. juuli – Nasta Pino, eesti ajakirjanik
• 4. juuli – Colin Welland, Briti näitleja ja stsenarist
• 7. juuli – Rein Einasto, eesti geoloog
• 11. juuli – Giorgio Armani, moekunstnik
• 12. juuli – Van Cliburn, USA pianist
• 13. juuli – Wole Soyinka, Nigeeria kirjanik
• 13. juuli – Aleksei Jelissejev, kosmonaut
• 16. juuli – Õie Orav, eesti filmiloolane
• 19. juuli – Hilja Varem, eesti näitleja
• 2. august – Valeri Bõkovski, kosmonaut
• 2. august – Ain-Elmar Kaasik, eesti arstiteadlane
• 2. august – Tatjana Elmanovitš, eesti filmiteadlane
• 2. august – Lembit Valt, eesti filosoof
• 3. august – Jonas Savimbi, Angola poliitik
• 4. august – Allan Murdmaa, eesti arhitekt
• 16. august – Pierre Richard, prantsuse koomik
• 22. august – Norman Schwarzkopf, USA kindral
• 30. august – Anatoli Solonitsõn, vene filminäitleja
• 4. september – Eduard Hill, estraadilaulja
• 6. september – Tiiu Lass, eesti keraamik
• 13. september – Tamara Milaškina, vene ooperilaulja
• 19. september – Brian Epstein
• 20. september – Sophia Loren, itaalia filmitäht
• 21. september – Leonard Cohen, Kanada laulja
• 22. september – Mart Niklus, eesti vabadusvõitleja
• 22. september – Helga Nõu, eesti kirjanik
• 23. september – Per Olov Enquist, rootsi kirjanik
• 26. september – Winnie Mandela
• 28. september – Brigitte Bardot, prantsuse filminäitleja
• 7. oktoober – Ulrike Meinhof
• 13. oktoober – Nana Mouskouri, laulja
• 18. oktoober – Kir Bulõtšov, ulmekirjanik
• 19. oktoober – Kalju Terasmaa, eesti muusik
• 22. oktoober – Georgi Jungvald-Hilkevitš, Venemaa filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist
• 5. november – Kira Muratova, filmirežissöör
• 9. november – Carl Sagan, USA astronoom
• 9. november – Ingvar Carlsson, Rootsi poliitik
• 10. november – Ülle Ulla, eesti baleriin ja näitleja
• 19. november – Valentin Ivanov, Nõukogude Liidu jalgpallur
• 24. november – Alfred Schnittke, helilooja
• 28. november – Kaljo Põllu, eesti graafik
• 8. detsember – Alissa Freindlihh, filminäitleja
• 18. detsember – Boriss Volõnov, kosmonaut
• 21. detsember – Hendrik Krumm, Eesti laulja
• 26. detsember – Richard Swinburne, inglise filosoof
• 27. detsember – Larissa Latõnina, Nõukogude Liidu sportvõimleja, edukaim sportlane olümpiamängudel 18 medaliga

Surnud

• 1. jaanuar – Jakob Wassermann, saksakeelne kirjanik
• 1. jaanuar – Gustav Märja, Petseri konstaabel
• 31. jaanuar – Walter Wellman, USA lennunduspioneer
• 11. veebruar – Fritz Klatte, saksa keemik
• 18. veebruar – Albert I, Belglaste kuningas
• 23. veebruar – Edward Elgar, briti helilooja
• 7. märts – Ernst Enno, eesti kirjanik
• 14. märts – João do Canto e Castro, Portugali sõjaväelane ja poliitik
• 23. mai – Clyde Barrow ja Bonnie Parker
• 11. juuni – Lev Võgotski, Nõukogude psühholoog ja eripedagoog.
• 1. juuli – Ernst Röhm (tapeti)
• 4. juuli – Marie Curie
• 25. juuli – Nestor Mahno
• 2. august – Paul von Hindenburg, Saksa kindral ja poliitik
• 9. oktoober – Alexander von Kluck, saksa sõjaväelane
• 16. november – Alice Liddell, Lewis Carrolli raamatu "Alice Imedemaal" nimitegelase prototüüp
• 1. detsember – Sergei Kirov, nõukogude riigitegelane (tapeti)

Nobeli auhinnad

• füüsika – auhinda välja ei antud
• keemia – Harold Clayton Urey
• meditsiin – George Hoyt Whipple, George Richards Minot, William Parry Murphy
• kirjandus – Luigi Pirandello
• rahu – Arthur Henderson

Viited

1. ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 230–233
3. Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
4. "„Viska ära! See, kurat, võib lõhkeda!"". Eesti Ekspress. Vaadatud 6. juuli 2021.
5. Valitsuse informatsiooni ja propaganda talituse seadus (RT 1934, 81, 680)
6. Siseministri sundmäärus nr 19, RT 1934, 107, 845

Välislingid

• Eesti Kroonika 1934