Vladimiri-Suzdali vürstiriik

	Vladimiri-Suzdali vürstiriik; Vladimiri-Suzdali vürstkond Владимиро-Суздальское княжество 1168–1389
	Rostovi-Suzdali vürstiriigi ja Kiievi-Vene alad 1015–1113
Valitsusvorm	monarhia
Pealinn	Vladimir
Religioon	õigeusu kirik
Peamised keeled	vanavene

Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.

Quick Facts Valitsusvorm, Pealinn ...

Close

Vürstiriik asus Kirde-Venemaal ning piirnes läänes Novgorodi vabariigi ning idas tšeremisside ja mordvalaste alade ja Kama-Volga bulgarite riigiga.

882. aastal vallutas Novgorodi vürstiriigi valitseja Oleg Smolenski ja Ljubegi linnad ja Kiievi vürstiriigi, liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. Oleg sai ka esimeseks Kiievi suurvürstiks.

Rostovi-Suzdali vürstiriik

Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid Kiievi, Smolenski, Tšernigovi, Galiitsia ja Perejaslavli vürstiriik. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid Rjurikovitšite dünastia teistesse harudesse kuulunud vürstid. Kiievi suurvürsti Vladimir Monomahhi (valitses 1113–1125) surma järel algas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid Romanovitšid Galiitsia-Volõõniast, Olegovitšid Tšernigovist ja Vsevolodovitšid Rostovi-Suzdali vürstiriigist.

Rostovi alad olid algselt osa Rostovi-Suzdali osastisvürst (1151–1157) Juri Dolgoruki aladest, Juri Dolgoruki viis pealinna Suzdali, millest ka vürstkonna kaksiknimi.

Vladimiri-Suzdali vürstiriik

1155. aastal asus Kiievi suurvürsti (1155–1157) Juri Dolgoruki poeg Andrei Jurjevitš oma isa tahte vastaselt Vladimirisse. Pärast isa surma 1157 valis bojaaride ja kaupmeeste kogu Rostovi-Suzdali vürstkonnas Andrei Vladimiri, Rostovi ja Suzdali vürstiks. Andrei Bogoljubski püüdis ühendada Vene maad oma võimu alla. Alates 1159. aastast püüdis ta allutada Novgorodi oma võimu alla ning mängis Lõuna-Venemaal keerulist sõjalist ja diplomaatilist mängu. Kuigi Juri Dolgoruki oli võtnud võimu Kiievis, kaotas Andrei ruttu jälle huvi tolleks ajaks üsna tähtsusetuks muutunud linna vastu. Kuigi ta säilitas suurvürsti tiitli, ei olnud ta Kiievis peaaegu kunagi kohal ning keskendas "kogu Suzdali valitseja" oma võimu oma Rostov-Suzdali vürstkonnale, eelkõige oma uuele pealinnale Vladimirile. Vladimirist sai Kiievi-Vene uus keskus, Kiiev aga muutus tähtsusetuks. Andrei Bogoljubski valitsemise ajal omandas Vladimiri-Suzdali vürstiriik märkimisväärse võimu ning oli Vene vürstiriikide seas tugevaim. Andrei Bogoljubski laskis Vladimiri linna esinduslikult välja ehitada. Vladimiri tähtsuse tõstmiseks taotles Andrei 1160 sinna uue metropoliidi residentsi loomist, mis oleks tähendanud Vene õigeusu kiriku jaotamist kaheks metropooliaks.

Kiievi suurvürst (1167–1169) Mstislav II ja Andrei Bogoljubski vahelises võimuvõitluses ajas Andrei Bogoljubski Mstislav II 1169. aastal Kiievist välja ja katses allutada oma võimule Novgorodi vabariik ründas Vladimiri suurvürst Andrei Bogoljubski liitlastega Novgorodi, kuid Novgorodi vürst Roman Mstislavitš kaitses linna edukalt. Andrei venna Mstislav Jurjevitši rüüsteretkel 1169. aastal vallutasid Mstislavi juhitud väed linna ning linn põletati maha, see tegi lõpu Kiievi vürstide valitsemisele. Andrei andis Kiievi osastiseks oma vennale Gleb Jurjevitšile, ise aga võttis Vladimiris endale suurvürsti tiitli. Vürstivõimu laiendamine ja konflikt väljapaistvate bojaaridega kutsus esile vandenõu, mille tulemusena ta tapeti ööl vastu 29. juunit 1174.

Juri Dolgoruki vanima poja Rostislavi poegade ja nooremate poegade Mihhail Jurjevitši ja Vsevolod Jurjevitši vahel 1174–1177 toimunud kodusõja tulemusel jaotati Vladimiri ja Perejaslavl-Zalesski alad Mihhail Jurjevitši ja Vsevolod Jurjevitši (Vsevolod Suurpesa) vahel. Andrei Bogoljubski tapmise järel kutsusid Vladimiri-Suzdali vürstiriigi vanade keskuste Rostovi ja Suzdali esindajad vürstiks Mihhail Rostislavitši ja Jaropolk Rostislavitši, Andrei Bogoljubski poolt arendatud Vladimiri esindajad kutsusid vürstiks aga Vsevolod Jurjevitši vanema venna Mihhail Jurjevitši.

Vladimiri vürstiriik

1176. aastal, Mihhail Jurjevitši surma järel ühendas alad taas Vladimiri suurvürstina 1176–1212 oma valitsemise alla Vsevolod Suurpesa.

Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suurema mõju Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik. Vladimiri-Suzdali aladel asusid järgmised linnad-asulad: Volga jõel – Nižni Novgorod (1221), Gorodets, Kostroma (1213), Jaroslavl, Mologa, Uglitš (937), Kaljazin, Ksnjatin, Belgorod, Dubna, Šoša, Tver (1135); Kljazma jõel – Vladimir (1108), Starodub, Jaropoltš, Gorohovets ning Rostov (1024), Suzdal (1024), Perejaslavl (1152), Dmitrov (1154), Jurjev, Merja Galitš, Moskva, Unža, Lopasnja, Kašin.

1238. aastal purustasid mongolite väed, väejuhi Burundai juhtimisel Vladimiri suurvürsti Juri II armee Siti lahingus ja vallutasid Toržoki ja Tveri ning teised Vsevolod Suurpesa järglase Vladimiri suurvürsti, Juri II Vsevolodovitši dünastia esindajate poolt valitsetud linnad. Suurvürst Juri II Vsevolodovitš, Jaroslavli vürst Vsevolod Konstantinovitš ja Rostovi vürst Vasilko Konstantinovitš hukkusid Siti lahingus. Vladimiri-Suzdali vürstiriik muudeti mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi khaani vasalliks.

Vana-Vene järgse Vladimiri-Suzdali vürstid polnud kogu Venemaa riigipead, kuid omasid sageli seda staatust reaalselt. Mongolite vallutuse järel tegid nood Vladimiri suurvürstist ka ametlikult Venemaa valitseja, kes pidi neile makse korjama. Mongolid võisid neile ebameeldiva suurvürsti ka võimult kõrvaldada ning anda suurvürsti võimu jarlõki teisele Venemaa vürstiriigi vürstile.

Pärast suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši surma 1247. aastal ning tema järglase Svjatoslav Vsevolodovitši troonilt tõukamist Andrei II Jaroslavitši poolt reisisid Andrei II Jaroslavitš ja Aleksander Jaroslavitš Karakorumi, kus nad viibisid kuni 1249. aastani, Andrei II Jaroslavitšile anti jarlõkk Vladimiri-Suzdali vürstiriigi valitsemiseks Vladimiri suurvürstina. Aleksander Jaroslavitš sai Kuldhordi valitsejalt Batu-khaanilt 1252. aastal loa tema vasallina valitseda Novgorodi vürstiriiki ja Lõuna-Venemaa Perejaslavli vürstiriiki.

1252. aastal vallutasid mongolid Vladimiri vürstiriigi, kuna Andrei II Jaroslavitš kavandas mongolivastast sõjalist liitu roomakatoliku kiriku vasallide Rootsi ja Liivimaa orduga. Andrei II Jaroslavitš põgenes Rootsi ja uue Kuldhordi khaani poolt anti jarlõkk Vladimiri vürstiriigi valitsemiseks Aleksander Jaroslavitšile. Vladimiri suurvürstina viis Aleksander Jaroslavitš ellu rahumeelset poliitikat, täites Kuldhordi nõudmisi elanike (va vaimulikud) maksustamisel ja maksude väljanõudmisel, mis hoidis ära uued sõjaretked ja laastamise talle allunud territooriumil. 1257. aastal saadeti Venemaale mongoli loendajad, kes viisid läbi maksustamiseks vajalikku elanikeloenduse Suzdali-, Rjazani- ja Muromimaal, kuid Novgorodimaal põrkusid vastupanule, mida toetas ka Novgorodis valitsenud Aleksander Jaroslavitši poeg vürst Vassili Aleksandrovitš. Aleksander Jaroslavitš pagendas Vassili Aleksandrovitši Suzdalisse ja karistas karmilt Novgorodi elanikke. Elanikeloendus Novgorodis viidi läbi Aleksander Jaroslavitši vägede kaitse all.

1281. aastal andis khaan Tuda Mengu jarlõki Vladimiri suurvürstina valitsemiseks Nižni Novgorodi vürstile Andrei Aleksandrovitšile, kes oma võimu kindlustamiseks tegi mongoli ja vene Smolenski, Starodubski, Rostovi vürstiriigi abivägedega sõjaretke senise suurvürsti (1276–1281) Dmitri Aleksandrovitši ja teda toetanud Vene vürstiriikide vastu ning laastasid Muromi, Vladimiri, Suzdali, Jurjevi, Rostovi, Toržoki, Tveri ja vallutasid ning rüüstasid Pereslavl-Zalesski.

Pikemalt artiklis Vladimiri suurvürst

1168–1174 Andrei Bogoljubski, 1. Vladimiri suurvürst, Juri Dolgoruki poeg
1174–1176 Mihhail Rostislavitš, Juri Dolgoruki pojapoeg
1176–1212 Vsevolod Suurpesa, Juri Dolgoruki 11. poeg, ka Kiievi suurvürst (1173)
1212–1216 Juri II Vsevolodovitš, Vsevolod Suurpesa 3. poeg
1216–1218 Konstantin I Vsevolodovitš, Vsevolod Suurpesa vanim poeg, ka Rostovi vürst (1208–1218)
1218–1238 Juri II Vsevolodovitš, 2. korda
1238–1246 Jaroslav II Vsevolodovitš, Vsevolod Suurpesa 4. poeg
1246–1249 Svjatoslav III Vsevolodovitš, Vsevolod Suurpesa 6. poeg
1249–1252 Andrei II Jaroslavitš, Jaroslav II Vsevolodovitši 3. poeg
1252–1263 Aleksander Jaroslavitš (Nevski), Jaroslav II Vsevolodovitši 4. poeg, ka Novgorodi vürst (1257–1263)
1264–1271 Jaroslav III Jaroslavitš Tverist, Jaroslav II Vsevolodovitši poeg, ka Tveri (1247–1271) ja Novgorodi vürst (1266–1267)
1272–1276 Vassili Jaroslavitš, Jaroslav III Jaroslavitši noorim poeg, ka Kostroma vürst (1247–1276)
1276–1281 Dmitri Aleksandrovitš Pereslavlist, Aleksander Jaroslavitši 2. poeg, ka Novgorodi vürst (1276–1281)
1281–1283 Andrei Aleksandrovitš Gorodetsist, Aleksander Jaroslavitši poeg, ka Kostroma vürst (1276–1293)
1283–1294 Dmitri Aleksandrovitš Pereslavlist, Aleksander Jaroslavitši 2. poeg, ka Novgorodi vürst (1276–1281)
1294–1304 Andrei Aleksandrovitš Gorodetsist, Aleksander Jaroslavitši poeg, ka Novgorodi vürst (1292–1304) ja Kostroma vürst (1296–1304)
1304–1318 Mihhail Jaroslavitš Tverist, Jaroslav III Jaroslavitši 2. poeg, ka Tveri vürst (1282/1286–1318)
1318–1322 Juri Danilovitš Moskvast, ka Moskva vürst (1303–1325)
1322–1326 Dmitri Mihhailovitš Tverist, ka Tveri vürst (1318–1326)
1326–1327 Aleksandr Mihhailovitš Tverist, ka Novgorodi vürst (1325–1327) ja Tveri vürst (1326–1327)
1328–1331 Aleksandr Vassiljevitš Suzdalist, ka Suzdali vürst (1309–1331)
1328^[küsitav]–1341 Ivan I Kalita Moskvast, ka Moskva vürst (1325–1340)
1341–1353 Semjon Uhke
1353–1359 Ivan II
1359–1362 Dmitri Suzdalist
1363–1389 Dmitri Donskoi

Moskva vürsti Juri Danilovitši nimetamisel Vladimiri suurvürstiks, määras ta vasalliseisundis Moskva vürstiriigi valitsejaks oma venna Ivan Kalita, 1328. aastal määrati Ivan Kalita ustavuse eest mongoli-tatari Kuldhordile Vladimiri suurvürstiks.

Uue suurvürstiriigi (Moskva suurvürstiriik) pealinnaks määras Ivan I Moskva linna, samuti sai ka Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks Vladimiri linna asemel Moskva.

Владимиро-Суздальские князья