Vähk (haigus)
haigus / From Wikipedia, the free encyclopedia
Vähk ehk vähktõbi[2] on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
See artikkel vajab toimetamist. |
Meditsiiniharu onkoloogia mõistes moodustab vähktõbi kasvajaliste haiguste rühma, mille hulka kuulub üle 100 kasvajalise haiguse, millele on iseloomulik rakkude paikne, soovimatu ja kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ehk kaugsiirded teistesse elunditesse.
Vähktõve tekkepõhjused ei ole tänapäeval lõplikult selged. On teada, et vähki tekkele aitavad kaasa teatavad vähitekitajad ehk kantserogeenid. Nende seas on näiteks UV- ja röntgenikiirgus, aga ka mitmed keemilised ühendid. Osa neist võivad olla ka liigispetsiifilised, näiteks võivad tekitada vähki küll hiirel ja küülikul, kuid mitte meriseal.[3]
Tänapäeval on läänemaailmas vähk ja südameveresoonkonna haigused kõige levinumad surmapõhjused.[4] Haigusjuhtude poolest on kõige levinum rinnavähk, millele järgnevad kopsuvähk ja kõhunäärmevähk. Surmapõhjuste arvult on esikohal kopsuvähk, kuid palju inimesi sureb ka soolevähki, rinnavähki ja kõhunäärmevähki.[5]