1959

1959. aasta (MCMLIX) oli 20. sajandi 59. aasta.

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1955 | 1956 | 1957 | 1958 | 1959 | 1960 | 1961 | 1962 | 1963 | ► | ►►

Sündmused maailmas

Jaanuar

• ...Eestis kaotati 12 väikest rajooni.

Veebruar

• 1. veebruar – Djatlovi kuru intsident: salapärastel asjaoludel hukkus 9 matkajat.
• 3. veebruar – "päev, mil suri muusika". Lennuõnnetuses hukkusid Buddy Holly, Ritchie Valens ja The Big Bopper (J. P. Richardson).
• 14. veebruar – Kreeka, Türgi ja Suurbritannia kirjutasid Londonis alla Küprose iseseisvumise kokkuleppele.
• 16. veebruar – Fidel Castro sai pärast diktaator Fulgencio Batista kukutamist Kuuba peaministriks.

Märts

• 11. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Holland lauluga "Een beetje".
• 24. märts – Ameerika füüsik Charles Townesi sai laserite eelkäijaks oleva maseri patendi.

Aprill

• ...

Mai

• ...

Juuni

• 1. juuni – ühendati kolm Tartu trükikoda – Hans Heidemanni nimeline (endine Mattiesen), "Tartu Kommunist" (endie "Postimees") ja "Pioneer" (endine "Noor-Eesti"), uus nimi Hans Heidemanni nimeline trükikoda.

Juuli

• 25. juuli – hõljuklaev SR.N1 ületas 2 tunni ja 3 minutiga esimesena La Manche'i väina (Inglise kanali).

August

• 21. august – Hawaiist sai 50. USA osariik

September

• ...

Oktoober

• 7. oktoober – Nõukogude Liidu kosmosejaam Luna 3 pildistas esimest korda Kuu tagakülge.

• NSVL RJK Teine Peavalitsus arreteeris GRU alampolkovniku Pjotr Popovi, kes mõisteti süüdi ja hukati 1963. aastal.

• NSVL RJK poolt tapeti Saksamaale emigreerunud OUN-i juht Stepan Bandera.

November

• 23.–26. november – Tallinnas toimus kohtuprotsess endiste metsavendade üle. Valter Kelt, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu mõisteti surma.

Detsember

• ...

Sündmused Eestis

Jaanuar

• 1. jaanuar – töönduskooperatsioon korraldati ümber; selle käigus läksid vastavad ettevõtted riigi kätte.^[1]
• 14.-15. jaanuar – Eesti NSV Ülemkohus mõistis Mart Niklusele 10 aastat vabadusekaotust ja kolm aastat asumist nõukogudevastase agitatsiooni eest.
• 15. jaanuar – avaldati rahvaloenduse tulemused, mille järgi Eesti NSV piirides elas ligi 1,2 miljonit inimest, kellest eestlasi oli ligi 900 000 ehk umbes 75%^[1].

Veebruar

• 11.–12. veebruar – asutati Eesti NSV Ajakirjanike Liit^[1]
• 13. veebruar – asutati Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Ühing^[1].

Märts

Aprill

• 24. aprill – jõustus seadus "Kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s", milles muu hulgas kehtestati 8-klassiline koolikohustus^[1].

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

• 1. oktoober – algas õppetöö vastasutatud Tallinna Kultuuriülikoolis.
• 14. oktoober – Kohtla-Järve lähedal tapeti August Jõelaht ja rööviti 450 000 rubla Kiviõli põlevkivikeemia kombinaadi palgarahasid. Hiljem mõisteti Feliks Martin ja Heino Silla kuriteo eest surma ning mitu asjaga seotud inimest said vanglakaristused.^[2]

November

Detsember

• 30. detsember – Narva lähedal hakkas tööle Balti soojuselektrijaama esimene plokk^[1].

• Taasasutati Abruka salumetsa kaitseala.
• Aasta sportlaseks valiti Paul Keres.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1959

• 1. jaanuar – Kajar Pruul, eesti kirjandusteadlane ja tõlkija
• 8. jaanuar – Mait Mäekivi, eesti filmioperaator
• 28. jaanuar – Eugen Bejinariu, Rumeenia poliitik
• 28. jaanuar – Frank Darabont, Ungari päritolu USA filmirežissöör, stsenarist ja produtsent
• 28. jaanuar – Epp-Maria Kokamägi, eesti kunstnik
• 28. jaanuar – Ulla Länts, eesti raadioajakirjanik
• 2. veebruar – Jari Tervo, soome kirjanik
• 12. veebruar – Gennadi Jeltsov, eestivene kunstnik
• 20. veebruar – Sergei Dolmatov, vene maletaja
• 16. märts – Jens Stoltenberg, Norra poliitik
• 23. aprill – Jan Černý, Tšehhi poliitik
• 7. mai – Heiki Valk, eesti arheoloog
• 13. juuni – Klaus Iohannis, Rumeenia poliitik
• 25. juuni – Lutz Dombrowski, Saksa DV kergejõustiklane
• 11. juuli – Kristin Kuutma, eesti etnoloog ja folklorist
• 25. juuli – Andrei Haritonov, vene filminäitleja
• 26. juuli – Kevin Spacey, USA filminäitleja
• 27. august – Jeanette Winterson, inglise kirjanik
• 29. august – Juha Veijonen, soome näitleja
• 5. september – André Phillips, USA kergejõustiklane
• 14. september – Tatjana Poljakova, vene kirjanik
• 22. september – Saul Perlmutter, USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
• 19. november – Allison Janney, USA filminäitleja
• 19. november – Gerry Saarep, Eesti laskur
• 21. november – Sergei Ratnikov, Eesti jalgpallur ja jalgpallitreener
• 21. november – Colin Kenneth Beashel, Austraalia purjetaja
• 21. november – Reet Miitel, eesti kujundusgraafik
• 23. november – Karl Madis, eesti laulja, saksofonist
• 5. detsember – Aivar Simson (Simson Seakülast), eesti skulptor
• 13. detsember – Heino Enden, Eesti korvpallur ja treener
• 21. detsember – Florence Griffith Joyner, USA kergejõustiklane
• 25. detsember – Eirik Kvalfoss, Norra laskesuusataja
• 30. detsember – Tracey Ullman, briti koomik, näitleja ja laulja
• 31. detsember – Val Kilmer, ameerika näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1959

• 3. veebruar – Buddy Holly, USA muusik
• 3. veebruar – Richie Valens, USA muusik
• 3. veebruar – The Big Bopper, USA muusik
• 18. veebruar – Gago Coutinho, portugali lennunduspioneer
• 17. märts – Peet Vallak, eesti kirjanik
• 26. märts – Raymond Chandler, ameerika kirjanik
• 29. aprill – Morris K. Jessup, USA ufoloog
• 28. september – Rudolf Caracciola, saksa autovõidusõitja
• 20. detsember – Juhan Simm, Eesti helilooja ja koorijuht

Nobeli auhinnad

• füüsika – Emilio Gino Segrè ja Owen Chamberlain
• keemia – Jaroslav Heyrovský
• meditsiin – Severo Ochoa ja Arthur Kornberg
• kirjandus – Salvatore Quasimodo
• rahu – Philip John Noel-Baker