24. aprill

Eestis

1801 – Aleksander I määras taasavatava ülikooli asukohaks Tartu.^[1]
1927 – USAs resideeriv Alfred Maasik püstitas New Yorgis 5 miili jooksus uue Eesti rekordi 25.55,0.^[2].
1934 – Villem Telling valiti Elva alevivanemaks
1934 – August Gailit vabastati Vanemuise teatri direktori kohalt arvates 25. aprillist.^[3]
1938 – Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu ühiskoosolekul valiti Konstantin Päts 219 poolt- ja 19 vastuhäälega Eesti Vabariigi presidendiks ja ta astus ametisse.
1939 – valiti ümber Pärnu ja Tartu maavolikogu.
1942 – Taani teedeminister Gunnar Larsen külastas Tallinna.
1959 – jõustus seadus "Kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s". Kehtestati 8-klassiline koolikohustus ja rajati 8-klassilised koolid, keskkoolides viidi sisse tootmisõpetus ja keskhariduse omandamine ühendati tootliku tööga. Kutseõppeasutused muudeti linna- või maakutsekoolideks.^[1]
1981 – toimus kohtuprotsess Viktor Niitsoo üle.
1994 – Leedus visiidil viibiv NATO Põhjagrupi juhataja kindral Garry Johnson teatas, et NATO on valmis suurendama nii materiaalset kui konsultatiivset abi Balti riikide relvajõududele.
1994 – Tartus algas Eesti kuues ökoloogiakongress.
1995 – asutati Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit. Lühendatult EEVL.

Maailmas

1184 eKr – pärimuse järgi viinud kreeklased sellel päeval Trooja hobuse Troojasse.
1514 – Türgi sultan Selim I alustas oma vägede viimist Pärsiasse.
1521 – Hispaania mässajad said Villalari lahingus lüüa ning Habsburgide-vastase liikumise juhid hukati.
1558 – 14-aastane Prantsuse prints François abiellus Pariisis Jumalaema kirikus temast aasta vanema Šotimaa kuninganna Mary Stuartiga.
1617 – Ancre'i markii Concino Concini tapeti Prantsusmaa kuninga Louis XIII käsul.
1800 – Washingtonis asutati Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu.
1819 – pärast pikaajalisi läbirääkimisi Suurbritanniaga sai Türgi Joonia saarestikust endale Parga.
1877 – Venemaa kuulutas sõja Türgile, algas Üheksas Vene-Türgi sõda.
1895 – Kanada meresõitja Joshua Slocum alustas purjekaga Spray üksi reisi ümber maailma.
1898 – olles saanud Ameerika Ühendriikidelt ultimatiivse käsu Kuubalt lahkuda, kuulutas Hispaania Ameerika Ühendriikidele sõja.
1909 – vabastusarmee võttis mässajatelt İstanbuli.
1913 – New Yorgis avati pilvelõhkuja Woolworth Building.
1915 – siseminister Talât Pascha korraldusel arreteeriti İstanbulis esimesed 200–400 armeenia ülemkihi liiget. Algas armeenlaste genotsiid Osmanite riigis.
1916 – Iirimaal puhkes Lihavõtteülestõus.
1918 – Villers-Bretonneux's pidasid Suurbritannia ja Saksamaa esimese maailmasõja esimese tankilahingu.
1923 – Leipzigis ilmus Sigmund Freudi kiri "Das Ich und das Es", milles Freud kirjeldas esimest korda toopilist psüühemudelit – psüühe jaotamisest miskiks, minaks ja üliminaks.
1926 – Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid sõpruslepingu.
1961 – Katanga president Moise Tshombe süüdistas Kongo liidrite konverentsil Kongo Vabariigi presidenti Joseph Kasavubut kokkulepluses ÜRO-ga. Kui ta konverentsil lahkus, võeti ta vahi alla.
1962 – jõustus Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon.
1967 – Nõukogude kosmonaut Vladimir Komarov hukkus maandumisel kosmoseaparaadi langevarjunööri sassimineku tõttu.
1969 – Jordaania peaminister Rashid Karami astus tagasi, kui valitsus arutas Palestiina partisanide suhtes rakendatavaid kitsendusi.
1970 – Hiina saatis orbiidile oma esimese Maa tehiskaaslase Dong Fang Hong I.
1971 – Nõukogude kosmonaudid põkkasid oma laeva Maa mehitamata tehiskaaslasega, püüdes ehitada maailma esimest kosmoselaborit.
1975 – tuhanded vietnami põgenikud maabusid USA-le kuuluval Guami saarel, sest kommunistid tungisid Lõuna-Vietnamis kiiresti peale.
1975 – Lääne-Saksamaa vasakäärmuslik terroriorganisatsioon Punaarmee Fraktsioon vallutas Stockholmis Saksamaa saatkonna.
1980 – Iraani pantvangikriis: USA eriüksus Delta Force tegi ebaõnnestunud katse vabastada Iraani Ameerika Ühendriikide saatkond.
1986 – koidueelne plahvatus kahjustas Londoni elavaima liiklusega tänaval kontserni British Airways hoonet ja teisi maju.
1989 – moslemid pommitasid Jalālābādi linna (Ida-Afganistan), tappes vähemalt 54 inimest.
1990 – Nõukogude Liidus kuulutati vene keel riigikeeleks.
1990 – kosmosesüstiku Discovery missioon STS-31 viis orbiidile Hubble'i kosmoseteleskoobi.
1990 – Gruinardi saar Šotimaal kuulutati taas elamiskõlblikuks ning anti kunagiste maaomanike pärijate käsutusse. Teise maailmasõja ajal oli seal korraldatud eksperimente Siberi katkuga.
1990 – Micheal Milken tunnistas end Wall Streeti pettuseloos süüdi ning nõustus maksma 600 miljardit dollarit trahvi.
1991 – Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus teatas, et ta toetab kokkulepet Aafrika Rahvuskongressiga, et vabastada 30. aprilliks kõik poliitvangid.
1992 – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni liikmed lükkasid tagasi Iraani nõudmise naftatootmise suurendamise suhtes.
1994 – Kuuba pagulased külastasid Fidel Castrot.
1995 – Jaapani Aomori prefektuuri kuberner keelas radioaktiivsete tuumajäätmetega laevade randumise sealses sadamas.
2007 – avastati esimene väljaspool Päikesesüsteemi paiknev planeet, mis teadlaste arvates võib sobida elu tekkeks ja arenguks – Gliese 581 c.
2013 – Sabhari tekstiilitehase varing: Bangladeshis Sabharis varises kokku tekstiilitehas, milles hukkus 1135 inimest ja 2438 sai vigastada.

Pikemalt artiklis Sündinud 24. aprillil

1576 – Vincent de Paul, prantsuse preester
1743 – Edmund Cartwright, inglise leiutaja
1845 – Carl Spitteler, Šveitsi luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1919
1846 – Karl von Bülow, saksa sõjaväelane
1885 – Helge Kjellin, rootsi kunstiajaloolane
1897 – Benjamin Whorf, ameerika keeleteadlane
1904 – Willem de Kooning, hollandi maalikunstnik
1908 – Józef Gosławski, Poola skulptor ja medalikunstnik
1916 – Oskar Ruut, eesti sõjaväelane
1926 – Thorbjörn Fälldin, rootsi poliitik
1927 – Joseph Barthel, Luksemburgi keskmaajooksja, sporditegelane ja poliitik
1933 – Klara Hallik, eesti ühiskonnateadlane
1933 – Gunnar Holm, eesti autovõidusõitja
1934 – Shirley MacLaine, ameerika näitleja
1942 – Barbra Streisand, ameerika laulja, näitleja ja filmilavastaja
1952 – Jean-Paul Gaultier, prantsuse moelooja
1963 – Tõnu Trubetsky, eesti muusik, kirjanik ja anarhist
1969 – Melinda Clarke, USA näitleja
1970 – Jan Beltrán, eesti kirjanik
1976 – Martin Helme, eesti poliitik ja ajakirjanik
1976 – Maarja Vaino, kirjandusteadlane
1976 – Roman Kresta, tšehhi rallisõitja
1979 – Rebecca Mader, inglise näitleja
1982 – Kelly Clarkson, ameerika laulja
1991 – Kadi Veski, eesti kabetaja
1986 – Sandra Uusberg, eesti näitleja
2001 – Tõnis Sarap, eesti laulja, koorijuht ja saatejuht

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Surnud

Pühad

Ilmarekordid

Viited

Wikiwand - on

<< Aprill >>
E	T	K	N	R	L	P
31	1	2	3	4	5	6
7	8	9	10	11	12	13
14	15	16	17	18	19	20
21	22	23	24	25	26	27
28	29	30	1	2	3	4
2025