2005. aasta jaanuaritorm
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
2005. aasta jaanuaritorm oli orkaani mõõtu torm (Põhjamerel nimetati tormi Gudruniks, Skandinaavias Erwiniks[1][2]), mis tekitas 7.–9. jaanuaril 2005 olulisi kahjustusi mitmes Läänemere piirkonnas (näiteks Rootsis, Lätis, Leedus).[3]
9. jaanuari öösel ja varahommikul oli Kihnu saarel tuule kiirus iiliti kuni 38 m/s.[4] 10 minuti keskmine tuule kiirus ulatus Kihnus 25 m/s-ni ja Sõrves 28 m/s-ni. Pärnus tõusis vesi 275 cm üle Kroonlinna nulli, Ristnas 207 cm, Narva-Jõesuus 194 cm ja Tallinnas 152 cm.[5] Varasem kõrgeim tormiaju oli toimunud Pärnus 18. oktoobril 1967 (253 cm).
Tormis sai kannatada 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. 11 inimesel tuvastati alajahtumine ning nad viidi haiglasse.
Üks inimene hukkus – Pärnus kukkus 93-aastane Linda kodutrepilt õuel lainetavasse vette ja uppus.[6]
Remove ads
Ennetamine
Uurinud mereprognoose (Taani meteoroloogiainstituut, Soome mereuuringute instituut[7]), hoiatas TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere 8. jaanuaril meedias võimaliku looduskatastroofi eest[8] (kui kõigi aegade suurima tormi eest[9]). Tema teadet ei võetud ametlikes ringkondades piisavalt tõsiselt,[10] kuid Päästeamet soovitas samal ajal inimestel eeloleval õhtul ja öötundidel õues mitte liikuda.[11]
Samal ajal teatas Pärnumaa kriisikomisjon, kuhu kuulusid Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Pärnumaa Päästeteenistus, Eesti Energia ja Lääne Politseiprefektuur oma valmisolekust.[12] Kuna ametlikku hoiatust polnud saadud, korraldas Eesti Piirivalve Põhja piirkonna juht Eerik Kirsimaa õppuse ja tänu sellele olid päästjad hädaolukorraks valmis.[13]
Remove ads
Jaanuaritormi parameetrid
Eesti rannavetes langetas Gudrun õhurõhu ligikaudu 970–980 millibaarini. Pärnu lahes tekitas torm oletatavasti üle kahemeetriseid laineid.[1] Keskmiseks tuule kiiruseks mõõdeti 25 m/s. Tormituuled ei laastanud ainult rannikuala, vaid ulatusid ka sisemaale (Viljandis iiliti 29 m/s), kus murdus palju metsa.[4]
Kahjustused ja tagajärjed
Jaanuaritorm tekitas Läänemeres veetaseme tõusu Liivi lahes ja Lääne-Eesti väinades. Suuremad üleujutused olid Lääne-Eesti saartel ja rannikul, sealhulgas kahes suuremas rannikuäärses linnas – Pärnus ja Haapsalus.[14]
Pärnu maakond
Pärnu linnast ujutati üle umbes 8 km² suurune ala.[15] Veetase oli kõrge linnas jõe suudmes, vallikraavis, Vallikääru ümbruses ja Kontserdimaja juures. Uputas Ringi tänaval, Tammsaare puiesteel, Mai rajoonis ja Raekülas Merimetsa tänaval. Vana-Pärnus Kesk tänaval. Üle ujutanud olid ka Sauga jõe kaldad.[16]
Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ja Tahkuranna valla mereäärsetel aladel, Munalaiu ja Liu piirkonnas. Enese päästmiseks kogunesid Kihnu elanikud saare kõrgemasse ossa,[17] sest loode- ja põhjaosa olid vee all.[18]
Lääne maakond
Haapsalus ujutas vesi üle Holmi poolsaare ja Paralepa kaldapiirkonna (Fra Marest Ungru teeni).[19] Linnas oli tormi tõttu läbimatuks muutunud promenaad ja kõik sellega piirnevad tänavad ning Haapsalu raudteejaama ümbrus.[20]
Lääne maakonnas oli veetase kõrge Hanila ja Lihula valla mereäärsetel aladel.[19] Tee Ridala valla Puise külani (Tuuru–Puise tee) oli 200 meetri ulatuses üle ujutatud.[21][22]
Maakonna kriisipiirkondadest evakueeriti 50 inimest.[20]
Harju maakond
Tallinnas uputas Tuukri tänava piirkonnas (Ahtri, Jõe ja Lootsi tänaval), Mustjõe oja ümbruses, Pirita teel ning Viimsi vallas Viimsi–Rohuneeme teel.[23][24]
Saare maakond
Parvlaevaliiklus mandri ja Saaremaaga katkes.[25] Nasva ja Roomassaare sadam jäid vee alla.[26]
Ulatuslikult muutused toimusid Harilaiul Kiipsaare tuletorni lähiümbruses, kus rannajoon taandus paiguti kuni 20 meetrit.[15]
Tagajärgede likvideerimine
Pärnu elanike abistamisel, evakueerimisel osalesid Scoutspataljoni 44- ja 34-liikmeline pioneeriüksus Tapa Väljaõppekeskusest. Tagalapataljoni saatis üheksa ja Staabi- ja sideväljaõppekeskus Üksik-sidepataljon kolm kaitseväelast väligeneraatoriga. Lisaks osales päästetöödel 100 kaitseliitlast. Üksuste tegevust koordineeris Kaitseliidu Pärnu Maleva pealik kapten Erik Reinhold.[27]
10. jaanuaril moodustas rahandusminister Taavi Veskimägi Eestit tabanud tormi kahjude hindamiseks asjatundjate komisjoni, mida hakkas juhtima rahandusministeeriumi kantsler Aare Järvan.[28]
Jaanuaritormi tagajärgede likvideerimise katteks andis Eesti riik 264,5 miljoni krooni ning Euroopa Liidust laekus 1,29 miljonit eurot ehk 20 miljonit krooni.
Remove ads
Teenetemärkide kavalerid
Kriisiolukorras eduka tegutsemise eest autasustas president
- Pärnumaa maavanemat Toomas Kivimäge Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga[29];
- Pärnumaa Päästeteenistuse operatiivosakonna peaspetsialisti Jaanis Otslat Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga[30];
- kaitseväelasest nooremleitnanti Kristjan Kivimäed Kotkaristi kuldristi teenetemärgiga[31];
- kaitseväelasest veeblit Ivar Uudikast Kotkaristi kuldristi teenetemärgiga.[32]
Remove ads
Kultuur
20. veebruaril 2005 avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumis jaanuaritormi ajal tehtud fotodest ja videotest koosnev näitus "9. jaanuar".[33]
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads