4179 Toutatis

4179 Toutatis ehk Toutatis on Apollo-tüüpi ja Alinda-tüüpi Marsi orbiidiga lõikuv asteroid.

4179 Toutatis
Kolmemõõtmeline mudel
Orbiidi parameetrid
Orbiidi tüüp	Apollo-tüüpi, Alinda-tüüpi, kaootiline, Marsi orbiidiga lõikuv
Pikem pooltelg	377,326 Gm (2,5109 aü)
Periheel	137,739 Gm (0,921 aü)
Afeel	616,914 Gm (4,124 aü)
Ekstsentrilisus	0,6336
Sideeriline tiirlemisperiood	3,98 aastat (1453,63 ööpäeva)
Tiirlemisperiood	1463,140 ööpäeva (4,01 aastat)
Keskmine orbitaalkiirus	16,69 km/s
Orbiidi kalle ekliptika suhtes	0,4696°
Tõususõlme ekliptiline pikkus	122,777°
Periheeli argument	280,059°
Keskmine anomaalia	358,877°
Asteroidi parameetrid
Diameeter	4,5×2,4×1,9 km
Mass	5,0×1013 kg
Tihedus	2,1 g/cm³
Raskuskiirendus aateroidi pinnal	0,0010 m/s²
Paokiirus	0,0019 km/s
Pöörlemisperiood	5 ööpäeva 9 h 50 min (5,41 ööpäeva) + 7 ööpäeva 8 h 24 min (7,35 ööpäeva)
Spektriklass	S-tüüpi asteroid
Albeedo	0,13
Keskmine pinnatemperatuur	umbes 239 K
Ajalugu
Avastaja	Christian Pollas, 4. jaanuar 1989

Tema orbiit on kaootiline, sest tal on Jupiteriga orbitaalresonants 3:1. Ka Maa gravitatsiooniväli mõjutab Toutatist tugevalt, tekitades orbitaalresonantsi 4:1.

Periheel on 0,9201 astronoomilist ühikut, afeel 4,1025 astronoomilist ühikut.

Lähedane möödumine Maast

Et Toutatise orbiidi kalle on kõigest 0,47° ning sideeriline tiirlemisperiood 3,99 aastat (peaaegu täisarv), siis möödub Toutatis iga nelja aasta tagant Maa lähedalt (väikseim kaugus on olnud 0,006 astronoomilist ühikut).

Kõige napim asteroidi möödumine Maast viimasel ajal leidis aset 29. septembril 2004. aastal kell 16.37 Eesti suveaja järgi kauguselt, mis on vaid neljakordne vahemaa Maast Kuuni (0,0104 aü ehk 1 549 719 kilomeetrit). Asteroidi kiirus Maast möödumisel oli 33 000 km/h.

Toutatis pole olnud Maale nii lähedal pärast 1353. aastat ja ei saa uuesti olema nii lähedal enne 2562. aastat. 9. novembril 2008 aastal möödub Toutatis Maast 0,0503 aü kauguselt. 1996. aasta detsembris möödus ta Maast 5,3 miljoni kilomeetri kauguselt, seega 14 korda Kuust kaugemalt kui 2004. aastal.

Pöörlemine

Toutatise pöörlemine on kahe erineva perioodilise liikumise summa, mis on mitteperioodiline. Toutatiselt vaadates paistaks Päike tõusmas ja loojumas näivalt juhuslikes kohtades ja juhuslikel aegadel. Sellist pöörlemist ei ole teada ühelgi teisel asteroidil.

Kuju

Radarvaatlused on näidanud, et Toutatis on väga ebakorrapärase kujuga keha, mis koosneb kahest "sagarast", mille maksimaalsed laiused on vastavalt 4,6 ja 2,4 kilomeetrit. On arvatud, et asteroid on kujunenud kahe keha liitumisel.

Avastamine

Toutatise avastas 1989. aastal Prantsuse astronoom Christian Pollas koos kahe kaaslasega.

Nad andsid asteroidile nime keldi sõjajumala Toutatise (Teutates) järgi, kes figureerib Asterixi koomiksis. Asterix ja tema sõbrad on Toutatise kaitse all, mistõttu nad ei karda mitte midagi peale selle, et taevas võib neile pähe langeda.

Kokkupõrkekartused

Lähematel sajanditel pole Toutatise kokkupõrget Maaga karta.

Kui Toutatis põrkaks Maaga kokku, vallanduks kümnete tuhandete vesinikupommide plahvatusele vastav energia, mis põhjustaks tohutuid purustusi. Tolmupilved varjaksid päikesevalguse ning tekiks tuumatalve taoline olukord.

Märtsis 2004 levisid kuulujutud, et Maa on Toutatisega kokku põrkamas. Ennustati Kristuse teist tulemist või USA tuumarünnakut asteroidi kahjutukstegemiseks.

Välislingid

• Delfi: Asteroid möödub Maast lähedalt
• Toutatis, september 2004 (arhiveeritud lehekülg)
• Toutatis
• Asteroidi kolmemõõtmeline mudel (arhiveeritud lehekülg)
• Pilt