From Wikipedia, the free encyclopedia
Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik. Ulatub kaarekujulisena Liguuria merest Kesk-Doonau madalikuni. Kõrgeim tipp on 4808 m (Mont Blanc).
Alpid on Kesk-Euroopa kohta arvestatava suurusega. Mäestik hõlmab Itaalia, Prantsusmaa, Šveitsi, Liechtensteini, Austria, Sloveenia, Saksamaa ja võib-olla ka Ungari alasid (kui selle hulka arvata Günseri mäed või Ödenburgi mäed Alpides). Mõnes piirkonnas, nagu Po valgla servas, on mäestiku serv üheti määratav. Ent piiri teiste mägiste või künklike piirkondadega võib olla raskem määrata. Säärased naaberalad on Apenniinid, Keskmassiiv, Juura mäed, Schwarzwald, Böhmerwald, Karpaadid ja Balkani poolsaare mäed.
Alpides asuvad järgmiste riikide kõrgeimad tipud: Prantsusmaa ja Itaalia (Mont Blanc, 4808 m), Šveits (Monte Rosa, 4634 m), Austria (Großglockner, 3798 m), Saksamaa (Zugspitze, 2962 m), Sloveenia (Triglav, 2864 m), Liechtenstein (Grauspitz, 2599 m) ja Monaco (Chemin des Révoires, 161 m).
Sõna "Alpid" on pärit ladina keelest (Alpes). Minevikus arvati, et see tuleneb ladina sõnast albus ('valge'). Tänapäeva õpetlased seda üldiselt ei usu. Saksa sõnad Albe, Alpe ja Alp, ülemsaksa sõna alpä, oksitaani sõna Alp/Aup ja prantsuse sõnad alpage ja alpe tähendavad ainsuses alpikarjamaad ja üksnes mitmuses mäestikku tervikuna.
Teise teooria järgi ei ole see sõnatüvi indoeuroopa päritolu. Vahemere maades on see kõrgete mägede ja mäeahelike puhul tavapärane. Oletatavasti oli sõna algkuju *alb, mis tähendas mäge. Sellest sõnast on tuletatud ka Albaania nimi. Albaanlased on indoeurooplased, kuid neilegi on see sõna võõra päritoluga, enda maa kohta nad seda ei kasuta. Nime "Albaania" on ajaloos kasutatud paljude mägiste piirkondade kohta Euroopas ja selle läheduses. Antiikajal kutsuti Kaukasuse idaosa Albaaniaks. Inglise keeles on nime Albania või Albany kasutatud Briti saarte kõige mägisema ala Šotimaa kohta.
Alpid on noor kurdmäestik. Bodeni ja Como järve vaheline org jaotab mäestiku Lääne- ja Ida-Alpideks. Palju on liustikke, mis hõlmavad mäestikust 4140 ruutkilomeetrit.
Alpid on tekkinud Aafrika laama ja Euraasia laama kokkupõrkel. Selle käigus kadus Tethyse ookeani lääneosa, mis neid laamasid eraldas. Aafrika laam liikus põhja poole, Euraasia laam seisis paigal. Kokkupõrge toimus eelkõige oligotseenis ja miotseenis. Kokkupõrkega tekkis ookeani all olevaile settekivimeile määratu surve. Need settekivimid olid tekkinud enamasti keskaegkonnas ja varases uusaegkonnas. Kokkupõrke käigus suruti maapind ja merepõhi kortsu, seda nimetatakse kurrutuseks. Kurdusid surus surve samuti põhja poole, tihti kurrud murdusid või libisesid üksteise peale, moodustades hiiglaslikke kerkemurranguid. Alpide keskosas paljanduvad kristalse aluskorra kivimid, neist on tekkinud ka Alpide kõrgeimad tipud.
Vahemeri on seevastu tekkinud võrdlemisi hiljuti. Vahemeri ei ole Aafrika laama põhjaserv.
Alpid on Lääne-Euroopa peamine veelahe. Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes. Kuigi Alpid on teravate tippude ja sügavate orgudega mäestik, on ta kurude ja tunnelite (Mont Blanci, Simploni ja Mont Cenis' tunneli) kaudu kergesti läbitav. Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond.
Alpide väiksemaid rühmi saab hõlpsasti piiritleda kurudega. Suuremate üksuste piiritlemine võib seevastu olla keerukam. Lääne-Alpide ja Ida-Alpide vaheliseks piiriks on peetud Splügeni kuru (itaalia: Passo dello Spluga) Šveitsi-Itaalia piiril, koos Reiniga põhjas ja Como järvega lõunas. Splügeni kuru ei ole Alpide madalaim ega tähtsaim läbikäik, kuid ta asub peaaegu peaaheliku keskel. Seetõttu on tema abil kerge Lääne- ja Ida-Alpe eristada.
Alpides asub mitu liustikku, neist pikim on Aletschi liustik Berni Alpides. Lustikke leidub kõigis kõrgemates mäerühmades Dauphiné Alpidest Prantsusmaal Kõrg-Tauernini Kesk-Austrias. Mitme kõrgema mäe peamine tõusutee kulgeb üle liustike.
Alpide põhiosas leidub väga vähe suuri järvi, kuid paljud asuvad serva ümber, eriti aladel, mida varem hõlmasid liustike keeled. Need on Genfi järv Alpide põhjaküljel Prantsuse/Šveitsi piiril, Lago Maggiore, Como järv ja Garda järv Alpide lõunaküljel Itaalias ning Šveitsi, Lõuna-Saksamaa ja Austria Salzkammerguti järved põhjas.
Nimi | Kõrgus | Nimi | Kõrgus | Nimi | Kõrgus |
---|---|---|---|---|---|
Mont Blanc | 4810 m | Grandes Jorasses | 4208 m | Barre des Écrins | 4102 m |
Monte Rosa | 4634 m | Alphubel | 4206 m | Schreckhorn | 4078 m |
Dom | 4545 m | Rimpfischhorn | 4199 m | Ober Gabelhorn | 4063 m |
Lyskamm | 4533 m | Aletschhorn | 4193 m | Gran Paradiso | 4061 m |
Weisshorn | 4506 m | Strahlhorn | 4190 m | Piz Bernina | 4049 m |
Matterhorn | 4478 m | Dent d'Hérens | 4174 m | Gross Fiescherhorn | 4049 m |
Dent Blanche | 4357 m | Breithorn | 4164 m | Gross Grünhorn | 4047 m |
Grand Combin | 4314 m | Jungfrau | 4158 m | Weissmies | 4017 m |
Finsteraarhorn | 4274 m | Aiguille Verte | 4122 m | Lagginhorn | 4010 m |
Zinalrothorn | 4221 m | Mönch | 4107 m | ... |
Antiikajal tundsid kreeklased ja roomlased Alpide vastu vähe huvi. Nad ei käinud seal ja Alpidega pole seotud antiikseid legende.
Teise Puunia sõja ajal ületas Kartaago väejuht Hannibal 218 eKr edukalt Alpid 38 000-mehelise jalaväe, 8000-mehelise ratsaväe ja 37 sõjaelevandiga. See oli antiikse sõjaajaloo üks kõige väljapaistvamaid saavutusi. Alles pärast seda sattusid Alpid kreeklaste ja roomlaste vaatevälja[2].
Antiikajal Alpe kui loodusnähtust ei uuritud. Inimesed huvitusid üksnes nende majanduslikust küljest. Sealt saadi puitu, piima, kulda ja rauda. Rahulduti maanteede ehitamisega, mis muutusid aktuaalseks Caesari peetud Gallia sõja ajal, aga maanteed sai rajada alles pärast seda, kui Augustus oli Alpides elanud rahvad alistanud.[2]
Peamised Alpe läbivad maanteed antiikajal olid Liguuria rannikutee ehk Via Augusta, Mont-Genvre ehk Alpis Cottia, Väike Sankt Bernhard ehk Alpis Graia, Suur Sankt Bernhard ehk Alpis Poenina, Splügen, Septimer, Julier, Reschen ehk Via Claudia Augusta, Brenner, Plöcken, Saifnitzi kuru ja Birnbaumerwald ehk Alpis Julia.[2]
6.–13. sajandil asusid Alpidesse elama germaani hõimud (langobardid, alemannid ja bajuvaarid). Kohalikku ajalugu ei saa Alpides üldjuhul viia ajas tagasi kaugemale kui Karolingide riigi lagunemiseni 10. ja 11. sajandil.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.