Andrus Ansip
eesti poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (August 2023) |
.jpg)
Aastatel 1998–2004 oli ta oli Tartu linnapea, 2004–2005 Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister, 2005–2014 Eesti peaminister ning 2014–2019 Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik.
Andrus Ansipi esimene valitsus oli ametis 13. aprillist 2005 kuni 2. aprillini 2007. Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. Andrus Ansipi kolmanda valitsuse nimetas president Toomas Hendrik Ilves ametisse 5. aprillil 2011 ja selle volitused lõppesid Taavi Rõivase valitsuse ametisse astumisel 26. märtsil 2014.
Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige. Enne poliitikasse tulekut tegutses ta panganduses ja äris ning õppinud on ta keemikuks.
Remove ads
Elulugu
Haridus
- 1974 lõpetas Tartu 5. Keskkooli[1]
- 1979 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia alal
- 1987–1989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia
- 1992 Yorki Ülikool Torontos, ärijuhtimine
- 2000 Briti Nõukogu koolitus Brüsselis, Dublinis ja Edinburghis
Noorpõlv ja töö
Ansip töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis, uuris ravimudade koostist, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises. 1978 astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse.
Ta töötas kaks aastat Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Rajoonikomitee tööstusosakonnas, seejärel neli aastat Estkompeximis.
Ansip on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Ta on olnud ka AS Tartu Raadio suuraktsionär ja nõukogu esimees.
Töökäik
_crop.jpg)
- 1979–1981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener
- 1981–1982 sõjaväeteenistus Balti laevastikus sõjaväeosas nr 63413 414. sõjaväeehitussalgas Tallinna Linnahalli kõrval; oli roodukomandöri asetäitja poliitalal (politruk/zampolit; ideoloogiaohvitseri ametikoht kuulus KGB alla ja olid tihedalt seotud eriosakonnaga); arvati reservi vanemleitnandina
- 1983–1987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener
- 1985 EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktor.
- 1986–1988 EKP Tartu rajoonikomitee tööstusosakonna instruktor, orgosakonna juhataja
- 1989–1993 ÜE Estkompexim Tartu osakonna juhataja
- 1993–1994 AS Rondami juhatuse esimees ja tegevdirektor
- 1993–1995 Rahvapanga nõukogu liige
- 1994–1996 Sotsiaalpanga Tartu osakonna direktor, Põhja-Eesti Panga Tartu osakonna juhataja asetäitja
- Alates 1994 Tartu Kommertspanga pankrotihaldur
- 1994–1998 AS Tartu Raadio nõukogu esimees
- 1995–1996 Suurerastamise Investeerimisfondi fondihalduri Fondijuhtide ASi juhatuse esimees
- 1995–1996 Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees
- 1998–2004 Tartu linnapea
- 2004–2005 Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister
- 2005–2014 Eesti peaminister
Ta valiti XI ja XII Riigikogusse.
Remove ads
Poliitiline tegevus
Tegevus komsomolis, EKP-s ja muudes organisatsioonides
Aastal 1971 astus Ansip ELKNÜ-sse. Ta valiti Tartu 5. Keskkooli komsomolikomiteesse.
Õpingute ajal Tartu Riiklikus Ülikoolis valiti Ansip 1974 keemiaosakonna komsomolibüroo liikmeks ja ülikooli komsomolikomitee liikmeks, 1975 hiljem ülikooli komsomolikomitee organisatsioonilise töö sektori juhatajaks, 1977 keemiaosakonna komsomolibüroo sekretäriks.
Ta oli EÜE Leevaku rühma komissar, Väimela rühma komissar ja Vigala rühma komandör ning EÕM-i Tartu piirkonna komissar ja Tartu piirkonna komandör.
Aastal 1979 valiti ta ülikooli töötajana keemia osakonna parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal.
Ajateenistuse ajal oli väeosa komsomolikomitee ja parteibüroo liige.
Aastal 1983 valiti ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal. Samuti oli ta instituudi rahvakontrolligrupi esimehe asetäitja.
Aastal 1984 oli ta EÜE Veszprémi rühma komandör.
Aastast 1985 oli ta palgaline parteifunktsionäär. Ta asus tööle EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktorina. Samuti oli ta kultuuritöötajate ametiühingu Tartu rajoonikomitee esimehe asetäitja, Karskusühingu EKP Tartu Rajoonikomitee algorganisatsiooni esimees ja Tartu rajooni seltsimehelike kohtute ühiskondliku nõukogu liige. Aastatel 1987–1989 oli ta EKP Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja.
25. novembril 1988 toimus EKP Tartu rajooni kommunistide konverents[küsitav], kus ta valiti rajoonikomitee liikmeks. Samal päeval toimus rajoonikomitee pleenum, kus oli esitatud tema kandidatuur rajoonikomitee II sekretäri (ideoloogiasekretäri) ametikohale. Tema kandidatuur ei läinud läbi.[2]
Tartu linnapea
10. septembril 1998 sai Ansipist Tartu linnapea, pärast senise linnapea Roman Muguri tagasiastumist. Pärast 2002. aasta KOV valimisi sai üheks abilinnapeaks ka Laine Jänes. Ansipi põhiliseks koalitsioonipartneriks oli läbi aastate Keskerakond. Ansipi juhtimisel korrastati linna haljasalasid, renoveeriti Jaani kirikut ning rajati Aura veekeskus. 23. september 2004 asus Andrus Ansip majandus- ja kommunikatsiooniministri kohale Juhan Partsi valitsusse, linnapeaks sai senine abilinnapea Laine Jänes.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Andrus Ansip esitati majandus- ja kommunikatsiooniministri kandidaadiks pärast Meelis Atoneni tagasiastumist.
Peaminister
.jpg)
Andrus Ansipist sai Eesti peaminister 13. aprillil 2005. Eelnevalt Juhan Partsi majandus- ja kommunikatsiooniministri ametit pidanud Ansipist sai Eesti 15. peaminister. Ansipi esimese valitsuse koalitsioonipartneriteks olid peale Reformierakonna ka Keskerakond ja Rahvaliit. Valitsus püsis kuni uute valimisteni, ent järgmises, Andrus Ansipi teises valitsuses olid Sotsiaaldemokraadid ja IRL.
Ansipi I valitsus
Pikemalt artiklis Andrus Ansipi esimene valitsus
Andrus Ansip astus Eesti peaministri ametisse 13. aprillil 2005. Pärast koalitsioonikõnelusi sõlmiti nn küüslaugukoalitsioon Reformierakonna, Keskerakonna ning Rahvaliidu vahel. Keskerakonna esimehest, Edgar Savisaarest, sai Ansipi mantlipärija majandus- ja kommunikatsiooniministrina, Rahvaliidu esimehest, Villu Reiljanist, sai keskkonnaminister. Valitsus püsis stabiilsena, vaatamata Villu Reiljani ning põllumajandusminister Ester Tuiksoo skandaalidele.
Ansipi II valitsus
- Pikemalt artiklis Andrus Ansipi teine valitsus
Ansipi III valitsus
- Pikemalt artiklis Andrus Ansipi kolmas valitsus
Andrus Ansipi kolmas valitsus astus ametisse 5. aprillil 2011 ning astus tagasi märtsis 2014. Koalitsioonilepe sõlmiti Ansipi juhitud Reformierakonna ning Mart Laari juhitud Isamaa ja Res Publica Liidu vahel. Reformierakonnal oli valitsuses 7, IRl-il 6 ministriportfelli.
.jpg)
Tagasiastumine
23. veebruaril 2014 teatas Andrus Ansip oma traditsioonilises nn Tartu kõnes, et esitab 4. märtsil 2014 presidendile tagasiastumispalve. Juba mõnda aega enne oli palju spekuleeritud selle üle, kas Ansip teatab just Tartus oma tagasiastumisplaanist või mitte. Samuti teatas Ansip, et näeb enda järeltulijana senist Euroopa transpordivolinikku Siim Kallast. Tema järeltulijaks sai aga hoopis üllatuskandidaat, senine sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Euroopa Parlament
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Andrus Ansip Eesti Reformierakonna esinumbrina. Ta kogus 45 037 häält, mis oli suurim häältesaak nendel valimistel. Selle toel kindlustas Eesti Reformierakond endale Euroopa Parlamendis kaks kohta kuuest.[3] Ansip oli ühtlasi avaldanud soovi saada Euroopa Komisjoni volinikuks ja öelnud, et mandaat Euroopa Parlamendi valimistel kasvatab komisjoni liikmeks saamise võimalusi.[4]
Euroopa Komisjon
1. novembril 2014 astus ametisse Junckeri komisjon. Andrus Ansipist sai asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik. Alates 2015. aastast oli tema nõunik Taavi Kotka.
Remove ads
Hinnangud tegevusele ja isikule
Ansipi rekordiliselt pikk valitsusaeg Eesti peaministrina on toonud erisuguseid arvamusi tema isiku kohta. Ühelt poolt on ta pälvinud palju kriitikat ja teisalt on ta suutnud koguda ka laialdast toetust. Näiteks tegi ta 2007. aasta Riigikogu valimistel häälterekordi, kui tema poolt anti 22 556 häält.[5]
Valitsuse suurimate saavutustena tema valitsusperioodil on välja toodud korras riigirahanduse hoidmist[6] ja Eesti üleminekut eurole.[7]
Ansipit on nimetatud alfaisaseks, kelle moodi sooviksid olla paljud Eesti mehed ja keda naised endale kaasaks ihkaksid.[8] Samas on teda iseloomustatud, kui korrektset, sportlikku ja püsivat. Lisaks on teda nimetatud kaalutlevaks ja otsustusvõimeliseks ning esile tõstetud, et ta ei ole endale omaks saanud võimutäiust kuritarvitanud.[9]
Ansipile on ette heidetud kriitika ignoreerimist ja rahva mittekuulamist ning väidetud, et tema juhtimine viis riigi stagnatsiooni. "Ansip oli peaminister, kes ei kuulanud, kes eelistas rääkida üksi ja tappis dialoogi, naeruvääristas neid, kes arvasid teistmoodi kui tema."[10] Ansipit on kirjeldatud ka kui ideaalitut pragmatisti ning süüdistatud teda pealekaebamises ja laimamises[11]. Tema valitsusaega jääb meenutama pronkssõduri juhtum, mis kahjustas oluliselt Ansipi mainet Eestis elavat venelaste silmis.[12]
Jaak Allik üheks oluliseks veaks nimetatud suhete katkestamist Edgar Savisaarega, mis võttis Reformierakonnalt poliitilise manööverdamisruumi.[9] Laidetud on tegemata haldusreformi[13] ja Ansipi valitsuse ebajärjepidevat maksupoliitikat[14]. Esile on tõstetud ka Ansipi vastuolulisi sõnavõtte[15], millest üks enim vastukaja leidnu oli peaministri kõne ACTA teemadel, mis võimendas ACTA-vastaseid meeleavaldusi.[16]
Ühiskondlik tegevus
Ansip on olnud Eesti Jalgratturite Liidu asepresident. Ta on Tartu Rotary klubi liige.
Ansip kuulub alates 10. novembrist 2009 Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonda. Kaitseliitlase vandetõotuse andis ta 27. aprillil 2010 Tamme malevkonna asutamise 20. aastapäeva aktusel Tartus.[17]
Isiklikku
Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip on naistearst. Neil on kolm tütart: Reet, Tiina ja Liisa.[18]
Ansip teeb regulaarselt jalgrattatreeninguid. Ta on korduvalt läbinud Tartu rattamaratoni põhidistantsi.
Aprillis 1996 sattus ta jalgrattaga sõites laupkokkupõrkesse sõiduautoga. Talle tehti 11 tundi kestnud operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud.[viide?]
Remove ads
Tunnustus ja aunimetused
- 2001 Malta Vabariigi teeneteorden
- 2002 Johan Skytte medal[19]
- 2005 Valgetähe III klassi teenetemärk[20]
- 2007 Financial Timesi aasta eurooplane
- 2007 pressivaenlane
- 2009 Läti Kolme Tähe II klassi orden
- 2015 Riigivapi II klassi teenetemärk[21]
- 2015 Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist
- 2015 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads