Artur Vader

Artur Vader (vene keeles Артур Павлович Вадер; 16. veebruar 1920 Gorbovo küla, Orša maakond, Mogiljovi kubermang; praegune Liozna maakond, Viciebski oblast, Valgevene – 25. mai 1978 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1970–1978.

Artur Vader

Sünniaeg	16. veebruar 1920
Sünnikoht	Gorbovo küla, Orša maakond, Mogiljovi kubermang
Surmaaeg	25. mai 1978
Erakond	NLKP
Amet	EK(b)P Tallinna Linna Kalinini Rajooni Komitee II sekretär EK(b)P Harju Maakonnakomitee I sekretär EKP Tallinna Linnakomitee sekretär EKP Keskkomitee sekretär Eesti NSV MN esimehe asetäitja EKP Keskkomitee II sekretär Eesti NSV ÜN Presiidiumi esimees

Sündis 1885. aastal asutatud eesti külas talupoja perekonnas.

Ametikäik

• 1940–1941 koolidirektor
• 1941–1942 Punaarmees, sai Moskva kaitselahingutes haavata
• 1943–1945 Moskva Mehaanikatehnikumi direktor
• 1945–1948 NSVL Tekstiilitööstuse Ministeeriumi Üleliidulise Õppekombinaadi direktor

Tegevus NLKP-s

• 1943 astus NLKP-sse
• 1954 lõpetas NLKP Keskkomitee Kõrgema Parteikooli.
• 1972 sai ajalookandidaadi kraadi.

Tegevus Eestis

• 1948. aastast EK(b)P Keskkomitee instruktor
• 1949/1950^[viide?], EK(b)P Tallinna Linna Kalinini Rajoonikomitee II sekretär^[1]
• 1950–1952 EK(b)P Harju Maakonnakomitee I sekretär^[1]
• 1952–1959 EKP Tallinna Linnakomitee sekretär^[2]
• 1954–1958 EKP revisjonikomisjoni liige
• 1959–1963 NLKP Keskkomitee aparaadi töötaja
• 1963–1964 EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee esimees, EKP Keskkomitee sekretär, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja
• 8. jaanuar 1964 – 11. veebruar 1971 EKP Keskkomitee II sekretär
• 1964–1978 EKP Keskkomitee liige^[1]
• 1964–1978 EKP Keskkomitee büroo liige^[1]
• 1966–1971 NLKP Keskkomitee liikmekandidaat
• 22. detsember 1970– 25. mai 1978 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
• 1971–1978 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja^[1]
• 1971–1978 NLKP Keskkomitee liige^[1]
• NSVL Ülemnõukogu VI–IX koosseisu saadik
• Eesti NSV Ülemnõukogu VI, VII, VIII, IX koosseisu saadik^[1]

Artur Vaderit olevat tahetud määrata Eesti NSV haridusministriks, kuid selle koha sai siiski Ferdinand Eisen.

Tunnustus

• 1965 Lenini orden
• 1973 Oktoobrirevolutsiooni orden

Mälestuse jäädvustamine

28. septembril 1978 anti Saku Keskkoolile Artur Vaderi nimi. See muudeti ära juba 1990. aastatel.

Raamatud

• Eestimaa Kommunistlik Partei töörahva võitluse avangardis: vabariigi parteiorganisatsiooni kogemusi NLKP XXIII kongressi otsuste elluviimisel. Tallinn 1969
• Vennalikus liidus. Tallinn 1972; inglise keeles Equal among equals. Tallinn 1974; soome keeles Tasavertaisten liitossa. Tallinn 1975
• Külalislahkes Kamerunis. Tallinn 1972
• Itaalia päikese all. Tallinn 1973
• NSV Liidu konstitutsioon kui sotsialistliku demokraatia arengu manifest. Tallinn 1978

Isiklikku

Artur Vader oli väga tüse ja armastas alkoholi juua. Fotograaf Harald Leppiksoni sõnul käis ta paraadide ja demonstratsioonide ajal Vabaduse väljaku tribüünilt ära Vene Draamateatri baaris joomas.^[3]

Martti Soosaar jutustab, kuidas skulptor August Vomm Vaderist suurest tammepakust, mille sõjaväelased Vaderi käsul ateljeesse tassisid, portreed tegi. Vader lubas Vommile portree eest armee maastikuauto. Vader võttis Vommi ateljeesse Oru tänavas seanssidele joogid kaasa. Kord prantsatas Vader Vommi käimla potti. Pärast seda vahejuhtumit Vader enam seanssidele ei tulnud ja Vommil jäi auto saamata^[viide?].

Vader laskis end presidendiks kutsuda. Johannes Käbin pidas suure portree teha laskmist isikukultuseks^[viide?].

Tema tütar ja poeg ning lapselapsed elavad Eestis.