Australopithecus africanus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Australopithecus africanus oli inimlane, kes elas 3,5...2,5 miljonit aastat tagasi Lõuna-Aafrikas. Tema kolju maht oli ligi 500 cm³. See on šimpansi omast veidi suurem, kuid kolju ehitus lubab oletada, et tema peaaju kõnekeskus ei olnud artikuleeritud kõne jaoks piisavalt arenenud.
Australopithecus africanus on liik väljasurnud perekonnast australopiteekus. Fossiilid, mida peetakse sellesse liiki kuuluvateks, pärinevad enamasti 3 kuni 2,5 miljoni aasta vanustest leiukihtidest Lõuna-Aafrika Vabariigis; mõned on siiski mõnevõrra vanemad, teised mõnevõrra nooremad.[1]
Pole selge, millistest eellasliikidest Australopithecus africanus pärineb ja kui lähedal on ta inimese vahetutele esivanematele. Seda liiki nimetatakse sageli vastandina "robustsele australopiteegile" (Paranthropus robustus) "gratsiilseks australopiteekuseks".
Remove ads
Nomenklatuur ja süstemaatika
Australopithecus africanus on australopiteekuse perekonna tüüpliik.
Australopithecus on tehissõna, mis on kokku pandud ladina sõnast australis 'lõunapoolne' ja vanakreeka sõnast πίθηκος 'ahv'. Liigiepiteet africanus viitab leiukohale Aafrikas.
Kehaehitus
Ainult Lõuna-Aafrika Vabariigist avastatud Australopithecus africanus 'e koljupõhimiku auk, läbi mille aju kõige tagumine osa ulatub seljaaju alguseni, asetseb kolju all, massikeskme läheduses. Sellest võib järeldada, et Australopithecus africanus oskas püsti kõndida.[2] Kuid Australopithecus africanus ' olid veel suhteliselt pikad käed, nii et tema kõnnak võis olla võrreldav tänapäeva paavianide omaga, kuigi küllap ta kõndis sagedamini püsti kui paavianid.[3] Suhteliselt rikkalikest luuleidudest on seetõttu saadud järeldada, et selle liigi isendid olid sagedamini puu otsas püsti kui teised australopiteekused. Australopithecus africanus 'el olid ka suhteliselt suured purihambad, tema kolju nägi seetõttu välja suhteliselt ahvisarnane.[1] Silmahambad aga on oluliselt väiksemad kui fossiilsetel ja retsentsetel ahvidel.
Ajumahuks antakse erialakirjanduses 400–500 cm³, mis vastab ligikaudu šimpansi ajumahule. Täiskasvanud isendite kehapikkuseks hinnatakse umbes 1,10 kuni 1,40 m ja kehakaaluks 30 kuni 60 kg, kusjuures isased olid tunduvalt suuremad kui emased.
Üks vanemaid inimesesarnaseid anatoomilisi tunnuseid on alasi kuju keskkõrvas, mis on tõendatud juba Australopithecus africanus 'el (fossiilil Stw 255 Sterkfonteinist) ja Paranthropus robustus 'el ning erines oletatavasti juba nende viimasel ühisel esivanemal šimpansi alasi kujust.[4]
Remove ads
Elupaik
Kaasleiud viitavad sellele, et Australopithecus africanus – nagu teisedki australopiteegid – eelistasid metsaseid elupaiku, mis läksid üle savannideks, ning hoidusid jõgede ja järvede laiade kaldavööndite lähedusse.[5]
Toitumine ja eluviis
Inimesega võrreldes suhteliselt suuri purihambaid tõlgendatakse kohastumisena suhteliselt kõva taimtoiduga, mille seas vähemalt aeg-ajalt olid kõva koorega seemned.[6] Nii näitas fossiilide Sts 5 ja Sts 52 a (hästi säilinud ülalõualuu) arvutianalüüs, et hambad ja näoluud talusid suurt rõhku, nagu tänapäeval elaval jaava makaagilgi.[7]
Australopithecus africanus 'e hammastiku järgi on näidatud, et ta sai üle 50 protsendi kaloritest C3-taimedest ning tema ülejäänud toidust moodustasid suure osa C4-taimed.[8] Seda peamiselt lehtedest, viljadest ja seemnetest koosnevat toitu täiendas – võib-olla sõltuvalt aastaajast – liha;[9] selline loom- ja taimtoidu kombineerimine eristas Australopithecus africanus 't oletatavasti nii Paranthropus robustus ', kes oli oluliselt tugevamini kõvale taimtoidule spetsialiseerunud, kui ka inimese perekonna varajastest esindajatest, kes sõid rohkem liha.
Kivist tööriistu pole kihtidest, kust on leitud Australopithecus africanus 'e fossiile, avastatud.[10]
Remove ads
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads