Dünamomeeter

Dünamomeeter ehk jõumõõtur on mõõteriist jõu, jõumomendi, massi või mehaanilise pinge määramiseks^[1].

Vedrudünamomeeter

Klassikaline dünamomeeter

Kõige lihtsam dünamomeeter (vedrudünamomeeter) koosneb vedrust ja skaalast ning näitab rakendatud jõu suurust njuutonites, kilogrammides või naeltes. Dünamomeetri tööpõhimõte põhineb Hooke'i seadusel, mille kohaselt on vedru pikenemine võrdeline dünamomeetrile rakendatud jõuga.

Kasutusalad

Dünamomeetreid kasutatakse mehaanikas, inseneriteaduses ning tööstuse valdkondades, kus mõõdetakse tõmbemomenti, survemomenti ja pöördemomenti seadmetes ja konstruktsioonides. ^[1] Tänapäevaseid dünamomeetreid on võimalik ühendada ka arvutisüsteemidega, mis võimaldab reaalajas andmete kogumist ja tootmisprotsesside jälgimist. Meditsiinis kasutatakse dünamomeetreid lihasjõu hindamiseks.^[2]

Liigid

Dünamomeetreid liigitatakse ehituse ja tööpõhimõtte ning rakendusvaldkonna järgi.

Peale vedrudünamomeetrite on olemas

• elektroonilised dünamomeetrid, mis kasutavad andureid ja kuvavad tulemused digitaalselt, võimaldades suuremat täpsust ja kiiremat andmetöötlust^[3];
• hüdraulilised dünamomeetrid, mis mõõdavad jõudu vedeliku rõhu kaudu, ning pneumaatilised dünamomeetrid, mis kasutavad mõõtmiseks suruõhku;
• elektromagnetilised dünamomeetrid, mida kasutatakse pöörleva mootori võimsuse mõõtmiseks^[4].

Mõõdetava suuruse järgi eristatakse tõmbedünamomeetreid, survedünamomeetreid, väändedünamomeetreid, universaaldünamomeetreid ja momendidünamomeetreid (jõumomendi mõõtmiseks).

Otstarbe järgi eristatakse töödünamomeetreid ja taateldünamomeetreid ning üldotstarbelisi ja eridünamomeetreid.