Dirke

Dirke (vanakreeka Δίρκη) on vanakreeka mütoloogias esinenud Teeba kuninganna ja Lykose abikaasa.

Dirke
Lorenzo Bartolini kujutlus Dirkest (valmis 1834), asub Louvre'is
Abikaasa	Lykos

Dirke on oma nime saanud Teebast läbi voolanud jõelt. Ta omab kreeka mütoloogias lisaks inimrollile ka pooljumalikku (nümfi) rolli. Tema isa oli (Euripidese järgi) jõejumal Acheloos.^[1]

Elulugu

Olles Lykose abikaasa, tõusis Dirke koos oma abikaasaga riigi tippu, kui too Labdakose surma järel Teeba etteotsa tõusis.^[2] Oma eluajal jumaldas ta teistest jumalatest rohkem veinijumal Dionysost.^[3]

Mütoloogias kerkis Dirke esile pärast seda, kui Lykos sundis Teebasse naasma (Zeusist rasedaks jäämise tõttu) Sikyonisse pagenud Antiope. Valitsejapaar kohtles Antiopet julmalt ja ta veetis aastaid Teeba vangipõlves. Eriti kiuslikuna on iseloomustatud Dirket, seda tõenäoliselt kahtlusest, et Lykos magas Antiopega, millele mõned allikad viitavad.^[4][5]

Pärast aastaid kannatamist põgenes Antiope pimedast vangikongist, kuhu Dirke ta oli visanud, Kithaironisse.^[4] Sealt edasi on Dirke elust mitu versiooni: ühe järgi tuli ka Dirke Kithaironisse Dionysose festivalile, kus nägi põgenenud vangi. Ta käskis kahel karjusel, Amphionil ja Zethosel, vang kinni võtta ja härja sarvede külge siduda. Karjused oleks seda teinud, kuid nende kasuisa tundis Antiope ära ja ütles poistele, et tegemist on nende emaga.^[5][6] Teise versiooni järgi otsustasid karjused pärast oma ema Antiopega kohtumist Teeba üle võtta ja nad said Dirke kätte alles pärast linna vallutamist.^[7]

Mõlemal juhul hukkus Dirke samamoodi: Amphion ja Zethos sidusid Dirke juukseid pidi taltsutamata härja sarvede otsa ja härg loopis teda ringi, kuni naine suri. Tegemist oli kaksikute kättemaksuga ema väärkohtlemise eest. Tema sodiks loobitud keha visati allikasse, mis jäi kandma tema nime.^[7]

Kunstis

Dirke on vanakreeka mütoloogiast eriti tuntud oma surmajutustuse tõttu. Mitmed autorid on valmistanud loost inspireeritud maale, freskosid ja skulptuure.^[6]

• 
  Farnese härg. Skulptuurigrupp Napoli arheoloogiamuuseumis
• 
  Pompei fresko
• 
  Dirke surm Agrigento iidsel mündil
• 
  Henryk Siemiradzki maal "Kristlik Dirke", mis tõi Dirke surma Rooma keiser Nero aega.
• 
  "The Death of Dirce" (Dirke surm), Londonis, valmis 1906
• 
  Etruski tuhakast (kuni 2. sajand eKr, Altes Museum)
• 
  Richard Collini teos (1675–1680)
• 
  Fresko Vetti majas, Pompei

Vaata ka

• Sidero, kelle lugu sarnaneb Dirke loole