Lykos
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Lykos (vanakreeka Λύκος) on Vana-Kreeka mütoloogias esinenud Teeba kuningas.
Tema isa oli Hyrieus ja ema nümf Klonia. Tal oli vend Nykteus, kes oli ka Antiope isa. Tema abikaasa oli Dirke.[1]
Remove ads
Elulugu
Lykose saamisest Teeba troonile on kirjas mitu versiooni. Apollodorose järgi sai Lykos võimule pärast Pentheuse mõrva.[2] Levinum on aga versioon, et Polydoros või tema poeg Labdakos oli olnud abielus Nykteisega, Nykteuse tütrega.[3][4]
Lykos sai võimule ligi pärast vana kuninga surma. Polydorose juhul oli Labdakos veel alaealine ja kuni täisealiseks saamiseni valitses tema eest regendina Lykos. Labdakose surma järel sai Labdakose poeg Laios (Oidipuse isa) troonile, kes oli samuti võimule saades alaealine.[4][5] Mõni versioon väidab Lykos olevat mõlema kuninga regendiks.[3]
Sõltuvalt versioonist asus Laiose eest valitsema kas Nykteus või juba kohe Lykos, kes valitses alaealise kuninga regendina.[6] Sisuline võim oli aga (emma-kumma) venna käes ja osa allikaid nimetab valitsevat venda Teeba kuningaks, mitte regendiks.[2]
Nykteuse teine tütar Antiope oli nii kaunis, et Zeus armus temasse. Zeus lähenes talle saatüri kujul ja sõltuvalt versioonist võrgutas või vägistas[3] Antiope, kes jäi vahekorrast rasedaks.[5] Oma isa ähvarduste tõttu pages Antiope, leides varjupaiga Sikyonis.[7] Seal abiellus Antiope riigi kuninga Epopeusega. Abielu ärritas Nykteust nõnda, et kas sooritas enesetapu või juhtis Teeba sõjakäiku Sikyoni. Sõjakäigu puhul ei läinud see edukalt ja Nykteus sai Epopeuselt surmava löögi.[6] Enne surma palus Nykteos oma vennal Lykosel Antiope Teebasse tagasi tuua ja nendes versioonides, kus tema oli Teeba kuningas, pärandas trooni talle.[8][9]

Lykos suutis valitsejana korraldada eduka sõjakäigu Sikyoni, mille käigus Epopeus hukkus ja Antiope viidi Teebasse tagasi. Tagasiteel Teebasse sündisid Antiope kaksikud pojad Amphion ja Zethos, kelle Lykos käskis jätta Kithaironi mäele surema. Karjus leidis kaksikud ja kasvatas nad oma lastena üles.[7][8]
Lykos ja tema naine Dirke hoidsid Antiopet Teebas vangipõlves ja ta koges aastaid julma väärkohtlemist. Mõned allikad viitavad Lykose seksuaalsele huvile Antiope vastu, mis põhjustas eriti karmi kiusu armukadeda Dirke poolt. Pärast aastaid kannatamist sai ta Teeba vangikongist põgenema ja ta pages Kithaironi, kus kohtus taas oma lastega.[10] Kaksikud olid valmis ema toetama. Nad võtsid Teeba üle, hukkasid Lykose ja tema naise Dirke ning hakkasid ise riiki valitsema.[7][8] Mõnes versioonis jäi Lykos Hermese sekkumise tõttu ellu, kuid ta loovutas kaksikutele oma kuningriigi.[11]
Remove ads
Sümboolika
Mitmed autorid on Lykose ja Nykteuse puhul välja toonud vanakreeka mütoloogias korduvat (kaksik-)vendade motiivi. Sellele vihjavad ka tegelaste nimed: Lykos tähendab valgust ja Nykteus viitab pimedusele.[9][12]
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads