Eduard Philipp Körber

Eduard Philipp Körber (17. juuni 1770 Tori – 12. veebruar 1850 Tartu) oli Liivimaa vaimulik.

Eduard Philipp Körber

Ta õppis Tallinna Toomkoolis ja Pärnu linnakoolis. Õppis usuteadust aastatel 1789–1792 Königsbergi Ülikoolis ja aastatel 1792–1793 Jena Ülikoolis. Töötas aastatel 1794–1796 koduõpetajana mitmes mõisas. Ordineeriti 22. juunil 1796 õpetajaks.

Oli aastatel 1796–1846 (introdutseeriti ametisse 3. augustil 1796) Võnnu Jakobi koguduse õpetaja^[1].

Körber oli aastast 1803 Suurhertsogliku Weimari Mineraloogia Seltsi (Jena) auliige, aastast 1806 aga Moskva Loodusuurijate Seltsi auliige. Samuti Õpetatud Eesti Seltsi auliige. Aastal 1816 asutas Võnnus Piibliseltsi. Tal on hulk ajalooalaseid uurimusi: uurimusi Liivimaa linnade, losside ja kirikute kohta, samuti uurimusi numismaatika alalt ja Võnnu kihelkonna ajaloost.

Ta istutas peaaegu 200 aastat tagasi Võnnu kirikaeda tamme.

Uskus, et eestlased saavad kord vabaks.^[2]

Isiklikku

Tema isa Paul Johann Körber oli Tori ja Võnnu Jakobi koguduse õpetaja, vanaisa Johann Friedrich Körber oli Tarvastu, Otepää ja Helme Maarja koguduse õpetaja. Poeg Carl Eduard Anton Körber oli Vändra Martini koguduse õpetaja, poeg Ludwig August Immanuel Körber oli Võnnu, Rannu ja Rõngu Mihkli koguduse õpetaja. Poeg Martin Georg Emil Körber oli Anseküla Maarja koguduse õpetaja. Äi Christoph Friedrich Mickwitz noorem oli Koeru Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. Tema pojapoeg oli mereväearst, Tartu Ülikooli hügieeni ja kohtuarstiteaduse professor Bernhard Eduard Otto Körber. Tema õdede Helene ja Karoline abikaasaks oli Otepää Maarja koguduse õpetaja Bernhard Gottlieb Hehn.

Teoseid

• Tallinna linnas vermitud mündid. Tallinn, Eesti Ajaloomuuseum, 2006.