Tallinna Toomkool

Tallinna Toomkool (ladina keeles Schola cathedralis Tallinnensis) on Tallinnas tegutsev eraõiguslik üldhariduskool. Kool töötab Tallinna vanalinnas Eesti Metodisti Kirikule kuuluvas majas aadressil Apteegi tn 3 ja Riigi Kinnisvara AS kuuluvas majas Toom-Kooli 11. Toomkooli kodukirik on Tallinna Piiskoplik Toomkirik.

Tallinna Toomkooli õppehoone Toompeal aadressil Toom-Kooli 11, vaade Kiriku platsilt

Tallinna Toomkooli 1.-4. klasside maja asub Apteegi 3 ja Tallinna Toomkooli 5.-9. klasside maja asub Toom-Kooli 11.

Kool jätkab 13. sajandil asutatud ning 20. sajandil enam kui poolesajaks aastaks tegevuse katkestanud Tallinna Toomkooli (saksa keeles Domschule zu Reval) tegevust ja kristliku kultuuripärandi edasikandmist.

Ajalugu

Toomkool oli Toompeal vaheaegadega tõenäoliselt 13. sajandist kuni 1939. aastani tegutsenud õppeasutus. Õppeasutust on korduvalt ümber nimetatud ja reorganiseeritud. Toomskolastikut on Tallinnas esmamainitud 1266. aastal, kes pidi kirikuelu korraldamise kõrval juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Toomkool (Schola cathedralis equestris), kus õppetöö toimus ladina keeles, kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele. 1246. aastal loodi Tallinnas ka kloostrikoolina Tallinna dominiiklaste konvent.

 Pikemalt artiklis Toomkool

Domschule

3. jaanuaril 1319 kehtestas Taani kuningas Erik VI Tallinnas kooliprivileegi, mis andis toomkiriku juhtidele (Tallinna toomkapiitel) koolipidamise ainuõiguse Tallinnas ja keelas teiste koolide asutamise. Tallinna toomkooli (Domschule (Scholae chatedralis ecclesiae) on esmamainitud 1319. aastal ja esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad samast aastast. 1365. aastal kaebas toomkapiitel võimudele, et dominiiklased on rikkunud nende privileegi ja peavad kooli ilmalike jõududega. Kaebuse tagajärjel tuli dominiiklaste konvendil oma ilmalikud õpilased toomkoolile loovutada.^[1]

Tallinna raad sai loa linnakooli asutamiseks Oleviste kiriku juurde 1428. aastal.^[viide?]

Reformatsiooni järel sai Tallinna Toomkoolist algteadmisi andev luterlik linnakool, kus õppisid Toompeal elavate sakslaste, rootslaste, soomlaste, aga ka eesti käsitööliste lapsed.

Tallinna Toomkoolihoone Toompeal, Toom-Kooli 11, vaade Kiriku platsilt, kus aastatel 1845–1893 ja 1906–1939 asus Tallinna Toomkool

Rootsi võimu ajal muudeti toomkool Toompea käsitööliste laste luterlikuks algkooliks. Eestimaa ja Tallinna piiskopi (1638–1657) Joachim Jheringi ajal, ehitati uus toomkooli hoone Toom-Kooli tänavale.

Põhjasõja järel, hävinenud Tallinna Toomkooli maja, mis oli venelaste poolt rüüstatud, kordaseadmist alustas Tallinna Toomkoguduse ülemõpetaja (1724–1748), pietismi levitaja Christoph Friedrich Mickwitz^[2]..

Rüütli- ja Toomkool

Venemaa keisririigis 1765. aastal võttis Eestimaa rüütelkond toomkooli täielikult oma ülalpidamisele ja seos Tallinna Toomkirikuga katkes. Kool muudeti rüütliakadeemiaks (gümnaasiumiprogrammiga õppeasutuseks) ja seejärel Ritter- und Dom-Schule'ks. Aastatel 1768–1860 tegutses ka kooli juures õpilaspansionaat. Õppeasutuses oli ametis neli professorit ja kolm alamklasside õpetajat. Rüütliakadeemia juhatajaks oli 1782–1807 Johann Christian Tideböhl (1741−1807), juuraprofessor oli aastail 1779−1807 Hildesheimist pärit ja Göttingeni ülikoolis teoloogiat õppinud Johann Conrad Wehrmann, 1778−1800 oli alamõpetajaks ja kantoriks J. T. Keutscher.

Eestimaa Rüütli- ja Toomkool

1831. aastal kinnitati Venemaa Keisririigi Rahvahariduse Ministeeriumi poolt asutuse põhikiri ning kool oli Eestimaa Rüütelkonna ülalpidamisel ja rüütelkonna järelevalvel. 1819. aastal nimetati kool Eestimaa Rüütli- ja Toomkooliks (saksa keeles Estländische Ritter- und Domschule, vene k. Эстляндское Рыцарское и Домское (Вышгородское) Училище). Seal võisid õppida Eestimaa aadlike pojad, vabadel kohtadel ka ohvitseride, literaatide ja I gildi kaupmeeste pojad.

Toom-Kooli tänav (1937)

1893. aastal katkes kooli tegevus seoses keiser Aleksander III alustatud venestamisega.

Uuesti avati Eestimaa Rüütli- ja Toomkool 1906. aastal, mil erakoolides lubati õppetöö ka õpilaste emakeeles. Aastatel 1915–1918 toimus õppetöö Venemaa keisririigi riigikeeles vene keeles.

21. märtsil 1919 asutati Eestimaa Üldkasulik Ühing, kellele Eestimaa rüütelkond kinkis oma varandused ja kinnisvarad, sealhulgas Tallinna toomkooli hoone. Ühing oli Tallinna toomkooli (ametliku nimega Eestimaa Üldkasulise Seltsi poolt ülalpeetav Tallinna Doomkooli Eragümnaasium) ülalpidaja.

Eesti Vabariigis allus Tallinna Toomkool (saksa keeles Domschule zu Reval) saksa kultuuromavalitsusele. Kooli tegevus lõppes seoses baltisakslaste ümberasumisega.

Toomkooli juhatajad^[3]

• 1595^[4], Joachim Benckendorff, Neumarkist, rektor^[5]
• –1613, Martin Martinsohn Winter^[4]
• 1613–1622, Johannes Mathhiae, Viiburist^[4] Rootsi valitsusajal
• 1. august 1624 – 1. august 1625, Paulus Andreas Lempelius,
• 1625–1627, Heinrich Bartholin (Hendricus Bartholinus, Abost^[4]), Tallinna toom- ehk katedraalikooli rektor
• 1627–?, Simon,
• 1634, Jonas Haqvin,
• 1634–1641, Johann Haquinus Forselius,
• Peter Turdinus (Petrus Turdinus) (surn. 1653^[6]) Västerbottenist, Tallinna katedraalikooli rektor
• 1642–?, Nicolaus Olai, Kalmarist^[4]
• 1645^[7]–1651, Petrus Suenonis Lidenius (Peter Svensohn Lidenius), Smålandist
• 1651, Andreas Örstenius^[4],
• 1652–1659, Petrus Trottonius, Smålandist^[4],
• 1659, Petrus Erichsohn Aulinus Smålandist^[4],
• 1677^[4], Johann Heinrich Faßhauer,
• 1689–1695, Daniel Sarcovius, Abost^[4] (1661−1704)^[8]),
• 1696–1707, Andreas Mennander^[9], Tallinna katedraalikooli rektor
• 1707–1710^[4], Isak Siponius,
• 1725–1766, Johann Jakob Preusse, Neumarkist^[4], Vene valitsusajal, rüütli- ja toomkooli rektor
• 1766–1781^[10], Johann Bernhard Heinrich Goebel, Eestimaa Rüütlikooli direktor^[4]
• 1782–1807^[11], Johann Christian Tideböhl (1741 Tallinn – 1807^[4]), Eestimaa Rüütlikooli direktor
• 1807–1811^[4], Johann Conrad Wehrmann (~ 1748–1811^[12]), Eestimaa Rüütlikooli direktor
• 1811–1812, Heinrich Wilhelm Joachim Rickers (1753–1826), Eestimaa Rüütlikooli direktor
• 1812–1824^[13][4], Gustav Heinrich Hirschhausen, Rüütli- ja Toomkooli direktor Tallinnas
• 1824–1834, Johann Ernst Wehrmann (1792–1860^[14]), Eestimaa Rüütli- ja Toomkooli direktor^[4]
• 1834–1857, Alexander Plate,
• 1857–1860, Julius Kirchner,
• 1860–1871, Friedrich Crossmann (1826–1879), Rüütli- ja Toomkooli direktor Tallinnas (saksa k. Direktor der Ritter- und Domschule in Reval^[15])
• 1871–1892, Franz Eduard Köhler,
• 1906–1910^[16][17], Alexander Eggers,
• 1910–1911, 1913–1914 ja 1917–1918, Adalbert von Stromberg, Tallinna toomkooli juhataja
• 1911–1913, Joseph Lezius,
• 1915–1917, Wilhelm Konstantin Petersen, Tallinna Toomkooli direktor
• 1918–1919 ja 1920–1930, Paul Ferdinand Hermann Blosfeld (1864–1944),
• 1930–1933, Emil Julius Hermann Musso (1885–1945),
• 1934–1939, Alexander Winkler (1888–1961),
• 1939, Willibald Heldt, Tallinna toomkooli direktor

...

• Egle Viilma, alates 2011

Tänapäev

2011. aasta sügisel alustas Tallinna Toomkooli nime all EELK initsiatiivil tööd kristlik (luterlik) kool. Kooli taasasutajad ja omanikud on EELK konsistoorium ja EELK Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. Toomkool alustas tööd esimesel aastal Püha Miikaeli kooli alluvuses koostöös Vanalinna hariduskolleegiumiga. Vastav leping allkirjastati rukkimaarjapäeval 15. augustil 2011. Esimesse klassi 2011. aastal 27 õpilast^[18]. 31. augustil 2012 väljastas Haridus- ja Teadusministeerium Tallinna toomkoolile koolitusloa ning 1. septembril alustas kool juba iseseisva koolina. Kooli peab Tallinna Toomkooli SA, mille nõukogu esimees on EELK peapiiskop Urmas Viilma ning juhatuse liige on Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma. Alates 2019/2020. õppeaastast tegutseb kool üheksaklassilise põhikoolina, kus õpib keskmiselt 250 õpilast.

Kool tegutseb Tallinna vanalinnas Eesti Metodisti Kirikule kuuluvas majas aadressil Apteegi tn 3 ja Riigi Kinnisvara AS kuuluvas hoones Toom-Kooli 11. Ajaloolisse Tallinna Toomkooli hoonesse Toom-Kooli 11 koliti tagasi 2022. aasta sügisel^[19].

Kool kuulub Eesti Kristlike Erakoolide Liitu.

Vilistlasi

Eduard Ahrens Friedrich Gustav Arvelius Karl Ernst von Baer Ned de Baggo Johannes Burchart VIII Erik von Holst Carl Abraham Hunnius Paul Johansen Johannes Jürgenson

Johann Koell Adam Johann von Krusenstern Eduard Philipp Körber Ragnar Nurkse Paul Felix Schmidt Helmut Thomson Paul Thomson Waldemar Thomson Eduard Gustav von Toll

Eberhard Vogdt Axel de Vries Hellmuth Weiss Constantin Winkler Paul von Rennenkampff Roman von Antropoff