Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev

Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (lühend EÜE) oli noorte vabatahtlik töökoondis, kuhu võisid astuda üliõpilased ja keskeriõppeasutuste õpilased. Malevat juhtis ELKNÜ Keskkomitee juures olev EÜE Keskstaap. Malev korraldas suvevaheajal oma liikmete tööd ja puhkust. EÜE algüksus oli rühm, mille eesotsas seisis komandörist, komissarist ja meistrist koosnev staap. EÜE sõlmis ettevõtetega töölepinguid. Vabal ajal harrastati taidlust ja sporti, korraldati ekskursioone, kohtumisi teiste rühmadega. EÜE-l oli oma lipp, vormirõivastus, liikmepilet, embleem ja rinnamärk. Oma sümboolika oli ka EÜE rühmadel.^[1]

EÜE töösuve avamine 1989. aastal

EÜE töösuve avamine 1989. aastal

EÜE töösuve avamine 1989. aastal

Loomine

1956. aastal osales 120 TRÜ üliõpilast uudismaaprogrammis Kasahstanis, mis pani aluse EÜE tekkele.^[2] EÜE alguseks peetakse siiski 1964. aastat, kui Kasahstani Kotorkuli rajooni ehitustöödel osales 125 Eesti üliõpilasest koosnenud rühm. Alates 1966. aastast tegutsesid selle rühmad peamiselt Eestis.^[3] 1966. aasta on ka EÜE ametlikuks alguseks. Sellele eelnes üliõpilaste ehitusmalevate koondamine ühe katusorganisatsiooni – Üleliidulised Üliõpilaste Ehitusmalevad – alla. Selle keskstaap loodi komsomoli keskkomitee juurde.^[4]

Tegevus

1967. aastast hakkas ilmuma maleva häälekandja, ajaleht Noorte Hääl Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas, millest 1988. aastast sai Malevaleht.^[5]

1981. aastal oli EÜE-s umbes 2500 malevlast, tööd tehti 6,4 miljoni rubla eest.^[viide?]

Mõned rühmad saadeti tööle teistesse NSV liiduvabariikidesse (nt Vene NFSV-sse Karjalasse, Jakuutiasse ja Kamtšatkale), vahetuse korras ka Euroopa sotsialismimaadele.^[viide?]

EÜE viimane kokkutulek oli 1993. aastal. Koos kolhooside-sovhooside, MEKide ja KEKide lagunemisega kadus vajadus EÜE järele. 1996 toimus Intsikurmus "kõigi aegade ehitusmalevlaste kokkutulek".^[viide?]