Komsomol

Komsomol (vene keeles комсомол, lühend nimetusest коммунистический союз молодёжи, 'kommunistlik noorsooühing') oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon NSV Liidus.

See artikkel räägib organisatsioonist; kino kohta vaata artiklit Illusioon (kino)

---

Komsomol (ÜLKNÜ)
Всесоюзный ленинский коммунистический союз молодёжи (ВЛКСМ)
Asutamine	29. oktoober 1918
Peakorter	Moskva, Nõukogude Liit
Ideoloogia	marksism-leninism, sotsialism
Koalitsioon	Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei
Meediakanal	Komsomolskaja Pravda

ÜLKNÜ XX kongress (1987)

Komsomolipilet (1983)

Komsomoli liikme rinnamärk

Nimetused

1918–1924 Venemaa Kommunistlik Noorsooühing (Российский коммунистический союз молодежи, РКСМ).

1924–1926 Venemaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (Российский ленинский коммунистический союз молодёжи, РЛКСМ).

1926–1991 Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, ÜLKNÜ (Всесоюзный ленинский коммунистический союз молодёжи, ВЛКСМ).

Eesti NSV-s ELKNÜ.

Ajalugu

Komsomoliorganisatsioon loodi 29. oktoobril 1918.

Nõukogude Liidus oli 1970. ja 1980. aastatel umbes 40 miljonit 14–28 aasta vanust kommunistlikku noort. Komsomoli algorganisatsioone moodustati koolides, sõjaväeosades või ettevõtetes. Rajooni-, linna- jt komsomoliorganisatsioonid koosnesid algorganisatsioonidest. Komsomoli algorganisatsiooni tegevuse organiseerimiseks ja plaanide kinnitamiseks toimusid koosolekud. Jooksva töö organiseerimiseks valiti komsomolikomitee, mida juhtis algorganisatsiooni sekretär (komsomolisekretär ehk venepäraselt komsorg). ^[1]

ÜLKNÜ ametlik ajaleht oli partei 13. kongressi otsusega asutatud Komsomolskaja Pravda, mis ilmus Moskvas 6 korda nädalas. Eesti NSV-s oli ELKNÜ häälekandjaks ajaleht Noorte Hääl.

Liikmeskond

Komsomoliorganisatsiooni liikmete arv^[2]

Aasta	Liikmeid
1918	22 100
1919	96 000
1920	400 000
1922	247 000
1924	500 700
1925	1 140 706
1929	2 317 358
1933	4 547 186
1939	8 245 787
1941	10 387 852
1944	6 058 177
1946	7 480 182
1950	10 512 385
1955	18 617 532
1962	19 095 064
1971	28 156 924
1974	32 744 407
1975	33 760 617
1976	34 826 000
1977	35 600 000
1978	37 040 000
1979	38 459 000
1980	39 572 000
1981	40 578 000
1982	41 361 000
1983	41 803 000
1985	41 944 000

Komsomoliorganisatsiooni juhid

ÜLKNÜ KK peasekretärid (−1938) ja I sekretärid (1938–1991):

• Jefim Viktorovitš Tsetlin (29. oktoober – 14. detsember 1918)
• Oskar Lvovitš Rõvkin (15. detsember 1918 – 9. oktoober 1919)
• Lazar Abramovitš Šatskin (10. oktoober 1919 – 4. aprill 1921)
• Pjotr Ivanovitš Smorodin (5. aprill 1921 – 18. juuli 1924)
• Nikolai Pavlovitš Tšaplin (18. juuli 1924 – 16. mai 1928)
• Aleksandr Ivanovitš Miltšakov (17. mai 1928 – 24. aprill 1929)
• Aleksandr Vassiljevitš Kossarev (24. aprill 1929 – 23. november 1938)
• Nikolai Aleksandrovitš Mihhailov (23. november 1938 – 30. oktoober 1952)
• Aleksandr Nikolajevitš Šelepin (30. oktoober 1952 – 28. märts 1958)
• Vladimir Jefimovitš Semitšastnõi (28. märts 1958 – 25. märts 1959)
• Sergei Pavlovitš Pavlov (25. märts 1959 – 12. juuni 1968)
• Jevgeni Mihhailovitš Tjaželnikov (12. juuni 1968 – 27. mai 1977)
• Boriss Nikolajevitš Pastuhhov (27. mai 1977 – 6. detsember 1982)
• Viktor Maksimovitš Mišin (6. detsember 1982 – 19. juuli 1986)
• Viktor Ivanovitš Mironenko (19. juuli 1986 – 12. aprill 1990)
• Vladimir Mihhailovitš Zjukin (12. aprill 1990 – 26. august 1991)

Komsomoliorganisatsiooni viis esimest juhti – Tsetlin, Rõvkin, Šatskin, Smorodin ja Tšaplin – vahistati 1937. või 1938. aastal, mõisteti rahvavaenlastena surma ja hukati. Kuues juht Miltšakov pidi 15 aastat olema GULAG-is.

Tunnustus

• 1928 – Punatähe orden lahinguteenete eest kodusõja ja välismaise interventsiooni aastatel.

• 1931 – Tööpunalipu orden omaalgatuse eest lööktöö ja sotsialistliku võistluse alal, mis tõi kaasa riigi rahvamajanduse arendamise esimese viisaastaku plaani eduka täitmise.

• 1945 – Lenini orden väljapaistvate teenete eest kodumaa ees Suures Isamaasõjas ja suure töö eest nõukogude noorsoo kasvatamisel ustavuse vaimus sotsialistlikule isamaale.

• 1948 – teine Lenini orden väljapaistvate teenete eest kodumaa ees nõukogude noorsoo kommunistlikul kasvatamisel ja aktiivse osalemise eest sotsialistlikus ülesehitustöös ning komsomoliorganisatsiooni 30. aastapäeva puhul.

• 1956 – kolmas Lenini orden kommunistlike noorte ja nõukogude noorsoo suurte teenete eest sotsialistlikus ülesehitustöös, uudis- ja jäätmaade ülesharimisel.

• 1968 – Oktoobrirevolutsiooni orden kommunistlike noorte ja nõukogude noorsoo väljapaistvate teenete ja suure panuse eest nõukogude võimu kehtestamisel ja kindlustamisel, kodumaa vaenlastega peetud sõdades üles näidatud mehisuse ja kangelaslikkuse eest, aktiivse osalemise eest sotsialistlikus ja kommunistlikus ülesehitustöös, viljaka töö eest uue põlvkonna kasvatamisel Lenini ideaalidele andumuse vaimus ning komsomoliorganisatsiooni 50. aastapäeva puhul.

Komsomol Eestis

Eesti NSV-s oli ÜLKNÜ allorganisatsioon Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ). 1. jaanuaril 1978 kuulus sellesse 2657 algorganisatsiooni 153 932 liikmega.^[3]

Vaata ka

• Pioneer
• Oktoobrilaps
• Üleliiduline kehakultuurikompleks "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks"
• Komsomoliopositsioon