Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat

Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat oli 1940. aastal, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Konstitutsiooni § 48 moodustatud vabariiklik rahvakomissariaat, mis allus oma tegevuses vahenditult Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogule.

Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat

ENSV lipp
Tõnismägi 11, Tallinn
Asutatud	1940
Tegevuse lõpetanud	1946
Asukoht	Tõnismägi 11, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti NSV
Juhtkond	Eesti NSV Hariduse Rahvakomissar
Emaorganisatsioon	Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

Vastavalt Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi põhimääruse § 10-le olid komissariaadi ülesanded:

1. suunata kommunistlikku kasvatustööd ja anda juhendeid kasvatustöö edendamiseks;
2. juhtida alg-, kesk- ja kõrgemat haridust;
3. edendada õppeasutiste ja teiste alluvate asutiste tegevust ja teostada nende tegevuse järelevalvet;
4. korraldada kutseoskuse edendamist;
5. valmistada ette õppejõude ja teisi töötajaid rahvahariduse alal ja uurida õppemeetodeid;
6. edendada õppejõudude ja teiste haridustegelaste tegevust, aidata kaasa nende edasiarendamisele ja organiseerida sotsialistlikku võistlust;
7. suunata ja edendada ühiskondlik-poliitilist haridust ja kasvatust;
8. edendada eelkooliealiste laste kasvatust;
9. koostada ja kinnitada õppe- ja tunnikavu, hoolitseda õpperaamatute ja õppevahendite kui ka koolihoonete ja teiste vastavate hoonete tüübiliste plaanide valmistamise eest;
10. edendada teadust;
11. juhtida kultuurhariduslikke ja teaduslikke organisatsioone ning asutisi ja valitseda üldvabariikliku tähtsusega kultuurhariduslikke ja teaduslikke organisatsioone ja asutisi;
12. teostada õppeasutistes sõjalist väljaõpet ja arendada neis kehalist kasvatust;
13. suunata kohalike riigivõimu-organite tegevust hariduse ja kultuuri alal, annab neile juhendeid ja teostab nende tegevuse järelevalvet;
14. korraldada vastavaid kongresse, koosolekuid ja nõupidamisi.

Eesti NSV Hariduse Rahvakomissarid

Johannes Semper, 1930

• 21.06.1940 – 25.08.1940, Johannes Semper^[viide?]
• 25.08.1940 – 20.06.1944, Nigol Andresen,alates 13.09.1940 I asetäitja Johannes Semper, II asetäitja Aleksander Valsiner, III asetäitja Hans Piilmann^[viide?]
• 20.06.1944 – 25.03.1946, Jüri Nuut^[viide?],asetäitja Hell Maran
  • Aleksander Valsiner — rahvakomissari asetäitja,
  • Alice Haberman — rahvakomissari asetäitja (– 15. september 1945^[1]),
  • Artur-Aleksander Saueselg — rahvakomissari asetäitja^[viide?]

Jüri Nuut (1928)

Organisatsioon

Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi struktuuri kuulusid^[viide?]:

1. kooliosakond; korraldas alg- ja keskkoole ja edendas nende koolide tegevust; korraldas ja edendas plaanikindlalt kutseharidust kooskõlas rahvamajanduslike vajadustega; korraldas alg-, kesk- ja kutsekoolide õppejõudude ettevalmistust; valitses vahenditult alluvaid õppeasutisi; edendas lastekasvatust kommunistlikel alustel; teostas õppe- ja kasvatusasutiste tegevuse järelevalvet.
2. teaduse ja kõrgema hariduse osakond; edendas teadust ja kõrgemat haridust kommunistlikel alustel ja töötava rahva huvides; korraldas teaduslike asutiste tegevust ja hoolitses nende tegevuse arendamise eest; valitses vastavaid õppeasutisi ja muuseume ning teostas nende tegevuse järelevalvet; korraldas muinsusasjandust ja looduskaitset; suunas teaduslike organisatsioonide tegevust ja aitas kaasa nende tegevuse arendamisele.
3. poliithariduse osakond; suunas ja edendas noorte ja täiskasvanud kodanike poliitilis-ühiskondlikku ning kultuurilist kasvatust, eneseharimist ja organisatsioonilist isetegevust kommunistlikel alustel ja töötava rahva huvides; korraldas rahvamajade, kultuurimajade, klubide, raamatukogude, rahvaülikoolide ja -õpistute, kursuste, ringide ja teiste poliithariduse asutiste ja ettevõtete tegevust ja aitas kaasa nende tegevuse arendamisele.
4. sõjalise väljaõppe ja kehalise kasvatuse osakond; korraldas üliõpilaste ja õpilaste sõjalist väljaõpet ja kehalist kasvatust ja teostas sel alal õppeasutiste tegevuse järelevalvet; koostas sõjalise väljaõppe ja kehalise kasvatuse õppekavu ja instruktsioone ning organiseeris vastava kaadri ettevalmistust.
5. kaadrite osakond; võttis arvele juhtivaid ja kõrgema haridusega tööjõude ja tegi koos vastavate osakondadega hariduse rahvakomissarile ettepanekuid nende ametisse võtmiseks või ametist vabastamiseks; selgitas teenistuslikke küsimusi ja aitas kaasa tööviljakuse tõstmisele; korraldas teenistuskirjade pidamist; hoolitses kaadrite ettevalmistamise ja töötajate edasiharimise eest.
6. plaani- ja finantsosakond; korraldas komissariaadi ja temale alluvate asutiste majapidamist ja koolide põllumajapidamist; teostas arvepidamist ja varade arvestamist; koostas plaanimajanduse kavu ja teostas nende täitmise järelevalvet; valmistas eelarveettepanekuid ja eelarve täitmise aruannete ettepanekuid ja korraldas eelarve täitmise asju; valitses Rahvakomissariaadile kuuluvaid fonde; korraldas komissariaadile kuuluvaid ehitus- ja remonditöid ja valmistas vastavaid plaane ja eelarveid nende tööde teostamiseks; teostas Rahvakomissariaadile alluvate asutiste ja organisatsioonide majandusliku tegevuse järelevalvet.
7. üldosakond; korraldas komissariaadi kirjavahetuse toimetamist; selgitas kirjavahetuse ja üldse kantseleilise asjaajamise ratsionaliseerimist ja kiirendamist ja andis sel alal komissariaadile alluvatele asutistele juhatusi; toimetas komissariaadi üldiseloomuga asju; koostas seaduste, seadluste, määruste ja juhendite eelnõusid kui kä tegevusaruandeid; andis juriidilist nõu ja selgitas juriidilisi ja administratiivseid küsimusi; andis nõu ja juhatusi komissariaadile alluvatele asutistele ja organisatsioonidele administratiivmenetluse alal ja revideeris nende asjaajamist; süstematiseeris rahvahariduse ja kultuuriala määrusi, juhendeid, ringkirju ja üldkorraldusi; toimetas Rahvakomissariaadi ametlikku ajakirja; korraldas Rahvakomissariaadi arhiivi.

Vaata ka

• Eesti NSV Haridusministeerium