Eesti alevite loend

Eesti alevite loend loetleb Eesti alevid.

Eestis loetakse aleviks üldjuhul asustusüksusi, milles on vähemalt 1000 elanikku. 2024. aasta seisuga on Eestis 13 alevit.^[1]

Jrk	Alev	Elanikke 1979	Elanikke 1989	Elanikke 2000	Elanikke 2011	Maakond	Omavalitsus
1.	Aegviidu	1311	1097	952	845	Harju	Anija vald
2.	Järva-Jaani			1069	999	Järva	Järva vald
3.	Järvakandi		1837	1540	1394	Rapla	Kehtna vald
4.	Kiili			954	1497	Harju	Kiili vald
5.	Kohila		3593	3390	3346	Rapla	Kohila vald
6.	Kohtla-Nõmme			1179	1032	Ida-Viru	Toila vald
7.	Lavassaare			555	460	Pärnu	Pärnu linn
8.	Märjamaa		3294	3096	2821	Rapla	Märjamaa vald
9.	Paikuse		1837	2038	2375	Pärnu	Pärnu linn
10.	Pärnu-Jaagupi			1359	1306	Pärnu	Põhja-Pärnumaa vald
11.	Raadi				3551	Tartu	Tartu vald
12.	Tootsi			1064	744	Pärnu	Põhja-Pärnumaa vald
13.	Vändra		2959	2668	2355	Pärnu	Põhja-Pärnumaa vald

Alevid ajaloos

16.-18. sajand Helme Karksi Kastre Keila Kirumpää Koluvere Kuressaare Laiuse Lihula Otepää Pirita Põltsamaa Valga Viru-Nigula

1918–1938 Antsla (sai kolmanda astme linnaks) Elva (sai kolmanda astme linnaks) Jõgeva (sai kolmanda astme linnaks) Jõhvi (sai kolmanda astme linnaks) Kallaste (sai kolmanda astme linnaks) Keila (sai kolmanda astme linnaks) Kilingi-Nõmme (sai kolmanda astme linnaks) Kunda (sai kolmanda astme linnaks) Kärdla (sai kolmanda astme linnaks) Mustla (sai kolmanda astme linnaks) Mustvee (sai kolmanda astme linnaks) Mõisaküla (sai kolmanda astme linnaks) Nõmme (sai 1926 linnaks) Otepää (sai 1936 linnaks) Põltsamaa (sai 1926 linnaks) Sindi (sai kolmanda astme linnaks) Suure-Jaani (sai kolmanda astme linnaks) Tapa (sai 1926 linnaks) Tõrva (sai 1926 linnaks) Türi (sai 1926 linnaks) Võõpsu

1985 Abja-Paluoja Aegviidu Järva-Jaani Järvakandi Kehra Kohila Lavassaare Lihula Loksa Märjamaa Narva-Jõesuu Nuia Põlva Pärnu-Jaagupi Püssi Rapla Räpina Saue Tamsalu Tootsi Viivikonna Võhma Võsu Vändra