Els Himma

Els-Reet Himma (sünninimi Els-Reet Uusväli; 23. jaanuar 1940 Tallinn – 7. mai 2025) oli eesti laulja.

Töö ja looming

Els Himma saavutas rahvusvahelise taseme laulmises iseõppimise teel. 1962. aastal alustas ta lauljakarjääri ansambli Kevad solistina, mis tegutses Ahto Veerme juhtimisel Tallinna restoranis Kevad.

1960. aastate lõpul esines Himma ETV populaarses telesaates "Horoskoop.^[1] Sündisid ka Himma duetid mitme meeslauljaga, näiteks koos Kalju Terasmaaga laulis ta tuntuks laulu "Igaühe jaoks on kuskil keegi…".^[2] Järgnes töö ENSV Riikliku Filharmoonia solistina.^[3]

Aastatel 1973–1991 töötas ta varieteeartistina ning esines Viru Varietee, baar-varietee Tallinn (Harju tänaval), restorani Tallinn ja Olümpia hotelli varieteeprogrammides. Juba sel perioodil hakkas ta mõnedele kaverlugudele ise ka eestikeelseid laulusõnu kirjutama.^[4]

1975. aastal esines Himma ühes NSV Liidu Kesktelevisiooni jaoks tehtud telesaates, mis pälvis Moskva Music Halli loometöötajate tähelepanu, nii et ta kutsuti pooleks aastaks sealsetele kontsertidele esinema ning laulu ja liikumise alal täiendkoolitust saama.^[5]

1970. aastate lõpul tegi Himma oma repertuaaris ajaga kaas käies tõhusaks osutunud kannapöörde: kaverdas diskorütmi laulu "Mis värvi on armastus" ning hakkas eesti keeles esitama lääne klubimuusikas ilma teinud Gloria Gaynori ja Eart, Wind & Fire'i hitte.^[6]

1982. aastal mängis ta naispeaosa – lauljatar Katrin Pruuni – Peeter Urbla muusikalises mängufilmis "Šlaager".^[7]

Alates 1991. aastast oli ta vabakutseline laulja.

Poolsada aastat varietee- ja džässilavadel esinenud Els Himmat peetakse esimeseks Eesti džässlauljatariks, sest just selles žanris avanes Himma haruldane hääletämber.^[4] Teda on nimetatud tõeliselt säravaks staariks, kes võlus publikut nii erilise naiseliku ilu kui ka sensuaalse lavasarmiga. Esile on tõstetud tema sügavat tundeküllast häält, millele lisandusid intellektuaalse muusika mõtestamisele kaasa aitavad laialdased teadmised kultuurist ja elust. Himma oli üks esimesi, kes hakkas Eestis tutvustama bossanoovat, mille ühe meeldejääva näitena oli tema repertuaaris laul "Tütarlaps Ipanemast".^[8][9]

Himma tegi tihedat koostööd helilooja ja juhtiva džässmuusiku Uno Naissooga, kes kirjutas talle ka mitu laulu, nende hulgas Himma esituses populaarseks lauldud ballaadi "Neil päevil polnud algust". Sageli esitas ta džässi koos Raivo Tammiku trio või Helmut Aniko ansambliga.^[10] Eesti Televisioonis esines ta peamiselt Kustas Kikerpuu ansambli, Emil Laansoo ansambli ja Jaan Kumani ansambli saatel.^[11] Els Himma on meenutanud, et juba lapsepõlves oli üks tema lemmikmuusikakollektiive bigbänd Mickeys, kelle solistina ta ise hiljem samuti laulis. Ta esines ka Aleksander Rjabovi Stringorkestri, Tõnu Naissoo trio ja veel paljude instrumentaalansamblite solistina.^[12]

2010. aastal ilmus Els Himma lauludega CD-album "Millest sa elad ja hingad?"^[13]

Ta astus üles paljudel džässifestivalidel Tallinnas, Riias, Leningradis, Chișinăus, Soomes, Thbilisis (laureaat) jne.

Ta oli mitmel aastal "Eesti laulu" žürii liige ning paar korda ka rahvusvahelise "Eurovisiooni" lauluvõistluse Eesti žüriis.^[10]

Filmid

Els Himma esines laulva näitlejana mitmes mängu- ja muusikafilmis:

• "Must habe tahab teada" (1967),
• "Uksed" (1969),
• "Varastati Vana Toomas" (1970),
• "Šlaager" (1982) ja
• "Ükssarvik" (2019).

Lisaks mängis ta telemängufilmides

• "Suletud ring" (1983) – Inga Johnson ja
• "Võõra nime all" (1984) – lauljanna.

Tema lauldud laule võib kuulda ka filmides

• "Meloodia 66" (1966),
• "Meloodia 67" (1967),
• "Vana Toomas kõike teab" (1967),
• "Heeringaöö" (1968),
• "Teenindamine restoranis" (1970),
• "Rõõm, muusika ja meri" (1980) ja
• "Sülita mulle näkku" (2023).^[14]

Laulurepertuaar

Els Himma repertuaari kuulusid eelistatult talle iseloomulikud sensuaalsed ja mõtisklevad džässpalad ja ballaadid, millega ta sai väljendada tunnete sügavust. Ta esitas ka estraadi- ja diskomuusikat ning rahvalikke laule,^[10] kuid katsetas muusikalist mitmekesisust otsides ka rokilugude, Piazzolla muusika ja Argentina tangodega.^[15]

Populaarsemaid laule

"Millest sa elad ja hingad" "Neil päevil polnud algust" "Tütarlaps Ipanemast" "Must mees" "Su ehteks ma ei saa" "Võõrsil" ("Janu") "Windy"

"See on hea" "Raud on kõva" "See tunne pole uus" "Kailakii-kailakoo" "Ootama peab" "Üksinduse aeg" "Vihma käes"

"Mäel" "Kevad on käes" "Mis värvi on armastus" "Maestro" "Lahku me ei läe" "Kesköö" "Ei sa ole see kes näid"

Tunnustus

• 2020 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[16]

Isiklikku

Els Himma oli pärit suurest perest, tema emal oli kaheksa last.^[4] Tema vend oli organist Rolf Uusväli, kelle loomingu säilitamise ja elulooraamatu koostamisega Himma innukalt tegeles.^[17]

Els Himma oli abielus džässmuusiku ja -laulja Lembit Himmaga (1931–2022), kelle õhutusel Els džässi laulma hakkaski.^[18] Neil on kaks tütart, kellest Nancy Himma on laulja ja Helen Himma elab Rootsis. Mehe truudusetus lõhkus aga aegsasti abieluõnne ning 1970.–1980. aastatel oli Elsu elukaaslane kirjanik Mihkel Mutt.^[19][20]

Üks Els Himma lähedasemaid sõbrannasid oli Vally Ojavere, kes on nii Himma firmamärgiks saanud laulu "Millest sa elad ja hingad" kui ka veel paljude Himma repertuaari kuulunud laulude eestikeelsete sõnade autor.^[21]

Els Himma põrm maeti 1. juulil 2025 Tallinna Siselinna kalmistule vend Rolf Uusvälja ning vanemate Elsa ja Artur Uusvälja kõrvale.^[22]