Euroopa meistrivõistlused jalgpallis

From Wikipedia, the free encyclopedia

Remove ads

Jalgpalli Euroopa meistrivõistlused (inglise keeles European Football Championship) on Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Selles osalevad UEFA liikmesmaade rahvuskoondised.

Quick facts Asutatud, Regioon ...

Kuueteistkümnel Euroopa meistrivõistluste turniiril on võitnud kümme rahvusmeeskonda: Saksamaa ja Hispaania on võitnud kolm tiitlit, Itaalia ja Prantsusmaa kaks ning Nõukogude Liit, Tšehhoslovakkia, Holland, Taani, Kreeka ja Portugal ühe tiitli. Hispaania ainus meeskond, kes on võitnud ka järjestikuse tiitli, tehes seda 2008. ja 2012. aastal.

Remove ads

Ajaloost

Aastatel 1927–1960 peeti kuus korda Kesk-Euroopa rahvusvahelisi karikavõistlusi. Võistlesid Austria, Ungari, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Šveitsi ja Jugoslaavia rahvusmeeskonnad. Üleeuroopalise jalgpalliturniiri idee pakkus esmakordselt välja Prantsuse Jalgpalliföderatsiooni peasekretär Henri Delaunay 1927. aastal, kuid turniiri alustati alles 1958. aastal valikmängudega, kolm aastat pärast Delaunay surma.[1] Delaunay auks on võitnud meeskonnale antav karikas nimetatud tema järgi.

Finaalturniire korraldatakse alates 1960. aastast iga nelja aasta tagant. Algul nimetati neid võistlusi Euroopa rahvaste karikavõistlusteks European Nations Cup, alates 1968. aastast kannavad nad praegust nime.

Kuni 1976. aastani mängis finaalturniiril neli meeskonda. 1980. aastast osales finaalturniiril 8 meeskonda ja 1996. aastast mängis finaalturniiril 16 rahvuskoondist.

2007. aastal tegid Iirimaa jalgpalliliit ja Šoti jalgpalliliit ettepaneku turniiri võistkondade arvu suurendamiseks, mille UEFA täitevkomitee kinnitas 2008. aasta septembris.[2] 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal osales esmakordselt 24 meeskonda. Meeskonnad loositakse 6 alagruppi. Alagrupimängude ajakava koostatakse varem, kuid alagruppide kaks viimast mängu peavad algama üheaegselt. Kuus alagrupi võitjat, kuus alagrupis teiseks jäänud ja neli paremat kolmanda koha saanud meeskonda pääsevad kaheksandikfinaali, millest alates toimuvad väljalangemismängud. Kui mõnes väljalangemismängus on tulemus pärast normaalaega endiselt võrdne, kasutatakse võitja selgitamiseks lisaaega ja penalteid. Erinevalt jalgpalli maailmameistrivõistlustest ei selgitata Euroopa turniiril kolmandat koha omanikku (alates 1984. aastast).

Finaalturniirile pääsejad selgitatakse valikmängude põhjal. 1960. ja 1964. aastal peeti valikmängud karikasüsteemis kodus ja võõrsil mängitud väljalangemismängudena. Alates 1968. aastast on kasutusel olnud nii valikturniirid kui ka väljalangemismängud. Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.

Turniiri võitja saab õiguse osaleda FIFA konföderatsioonide karikavõistlustel.

2020. aasta turniir viidi läbi 11 Euroopa riigis (Aserbaidžaan, Taani, Inglismaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Rumeenia, Venemaa, Šotimaa ja Hispaania) ning see lõppes Itaalia võiduga finaalis Inglismaa üle.

Remove ads

Medalivõitjad

1 Lisaaega ei olnud.
2 Alates 1984. aastast 3. kohta mängu ei toimu; poolfinaalide kaotajad on nimetatud tähestiku järjekorras.
  • pen. – penaltiseeria
Remove ads

Medalitabel

Kolmanda koha mänge ei mängita alates 1984. aastast, poolfinaalis kaotanud meeskondadele on arvestatud pronksmedalid.

Seisuga 15. juuli 2024.

More information Jrk nr., Riik ...

Finaalturniiridel osalenud meeskondade mängud

Kuni 1992. aastani kasutatud süsteemi järgi anti võidu eest 2 punkti, alates 1996. aastast võidu eest 3 punkti. Selles edetabelis on arvestatud võidu eest 3 punkti, viigi eest 1 ja kaotuse eest 0 punkti. Statistika kohaselt arvestatakse lisaajal otsustatud matše võitudena ja kaotustena, penaltiseeriaga otsustatud matše aga viikidena. Meeskonnad on järjestatud punktide kogusumma, seejärel väravate vahe ning edasi löödud väravate järgi.

Seisuga 15. juuli 2024.[3]

More information Jrk nr., Riik ...

Märkused

  1. Sisaldab Saksamaa LV mänge 1972–1988.
  2. Sisaldab Tšehhoslovakkia mänge 1960–1980.
  3. Sisaldab NSV Liidu ja SRÜ mänge 1960–1992.
  4. Sisaldab Tšehhoslovakkia mänge 1960–1980.
  5. Sisaldab Jugoslaavia, Jugoslaavia FSV ning Serbia ja Montenegro mänge 1960–2000.
Remove ads

Statistikat

Enim järjestikuseid võite (kaasa arvatud kvalifikatsioon)

Enim järjestikuseid võite

Enim järjestikuseid kaotusi

Enim järjestikuseid mänge kaotuseta

Enim järjestikuseid mänge võiduta

Enim järjestikuseid mänge väravat sisse laskmata

Enim mänge

Enim võite

Enim viike

Enim kaotusi

Kõrgeim võiduprotsent

Madalaim kaotusprotsent

Suurim keskmine löödud väravate arv mängus

  • 1,67 Holland Holland (75 väravat 45 mängus)

Parim väravate vahe

Halvim väravate vahe

Enim kohtumisi kahe meeskonna vahel

Enim medaleid mängijal

  • 3 Rainer Bonhof, Saksamaa Saksamaa (1972 - 1., 1976 - 2., 1980 - 1.)

Enim võidetud mängudes osalenud

Enim mänge

Enim mänge (väravavaht)

Noorim mängija

  • 16 aastat 338 päeva, Lamine Yamal Hispaania ( Hispaania vs Horvaatia 2024)

Noorim mängija finaalis

  • 17 aastat 1 päev, Lamine Yamal Hispaania (Hispaania vs Inglismaa 2024)

Vanim mängija

  • 41 aastat 130 päeva, Pepe Portugal (Portugal vs Prantsusmaa 2024)

Vanim mängija finaalis

  • 38 aastat 232 päeva, Jens Lehmann Saksamaa (Saksamaa vs Hispaania 2008)

Vanim kapten

Enim löödud väravaid

  • 14 Cristiano Ronaldo, Portugal Portugal (2 - 2004, 1 - 2008, 3 - 2012, 3 - 2016, 5 - 2020)

Enim löödud väravaid (koos kvalifikatsiooniga)

  • 55 Cristiano Ronaldo, Portugal Portugal

Enim löödud väravaid kvalifikatsiooniturniiril

Enim löödud väravaid ühel finaalturniiril

Enim mänge vähemalt ühe löödud väravaga

  • 10 Cristiano Ronaldo, Portugal Portugal (2004–2020)

Enim mänge vähemalt kahe löödud väravaga

  • 4 Cristiano Ronaldo, Portugal Portugal (2012–2020)

Enim väravaid mängus vahetusmängijalt (finaalturniir)

  • 3 Dieter Müller, Saksamaa (Saksamaa vs Jugoslaavia 1976)

Enim löödud väravaid finaalis

  • 2 Gerd Müller (1972), Horst Hrubesch (1980), Oliver Bierhoff (1996) Saksamaa

Kiireim kübaratrikk

  • 18 minutit, Michel Platini Prantsusmaa (Prantsusmaa vs Jugoslaavia 1984)

Noorim väravalööja

  • 16 aastat 362 päeva, Lamine Yamal Hispaania (Hispaania vs Prantsusmaa 2024)

Vanim väravalööja

  • 38 aastat 289 päeva, Luka Modrić Horvaatia (Horvaatia vs Itaalia 2024)

Kiireim värav

  • 23 sekundit, Nedim Bajrami Albaania (Albaania vs Itaalia 2024)

Kiireim värav finaalis

  • 2 minutit, Luke Shaw Inglismaa (Inglismaa vs Itaalia 2020)
Remove ads

Viited

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads