1918. aasta (MCMXVIII) oli 20. sajandi 18. aasta.
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1880. aastad |
1890. aastad |
1900. aastad |
1910. aastad
| 1920. aastad
| 1930. aastad
| 1940. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1914 |
1915 |
1916 |
1917 |
1918
| 1919
| 1920
| 1921
| 1922
| ►
| ►►
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Pikemalt artiklis 1918. aasta Eestis
- 13.–14. jaanuar (31. detsember 1917 – 1. jaanuar 1918 vkj) – Maanõukogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks kohe, kui Saksa vägede sissetungi oht muutub vahetuks. Maanõukogu otsusega otsustati moodustada välisdelegatsioon, tutvustamaks maailmale Eesti olusid ning hankimaks ka rahvusvahelist tunnustust Maanõukogule.
- 12. jaanuar[küsitav] – 4. novembril 1917 loodud ning 3 päeva hiljem Tallinnas võimu haaranud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga lõpetas tegevuse kõrgema täidesaatva organina.
- 13. jaanuar (vkj 31. detsember) – Paul Kulbuschist sai Tallinna ja kogu Eestimaa õigeusu kiriku piiskop[1]. Tema uueks, pühitsetud nimeks saab Platon[1].
- 20. jaanuar (vkj 7. jaanuar) – Tallinnas algas teine eesti sõjaväelaste kongress, mis kestis 26. jaanuarini[2].
- 9. veebruar (vkj 27. jaanuar) – algasid valimised Eesti Asutavasse Kogusse.
- 14. veebruar (vkj 1. veebruar) – Eesti ja Nõukogude Venemaa võttis kasutusele juuliuse kalendri asemel uue kalendri[1]. See tõi kaasa selle, et 1. veebruar loeti 14. veebruariks[1]. 31. jaanuarile 1918 järgnes kohe 14. veebruar 1918.
- 18. veebruar – Maanõukogu Vanematekogu otsustas kuulutada välja Eesti iseseisvuse, panna paika iseseisvusmanifesti alused ja moodustada selle kirjutamiseks komisjoni (Juhan Kukk, Jüri Jaakson, Karl Ast, Ferdinand Peterson)
- 19. veebruar – algas Vene Balti laevastiku evakuatsioon Tallinnast
- 19. veebruar – Tallinnas Eesti Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute ja Maanõukogu Vanematekogu nõupidamisel moodustati Eestimaa Päästmise Komitee[2].
- 23. veebruar – Pärnu teatri rõdult loeti avalikult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
- 24. veebruar – kuulutati välja Eesti Vabariik ja määrati ametisse eesti Ajutine Valitsus.
- 25. veebruar – keskpäeval sisenesid Tallinna Saksa väeosad. Õhtuks lahkusid sadamast viimased Vene sõjalaevad.
- 5. aprill – Peterburi kubermangus elavate eestlaste delegatsioon esitas Tartu komandantuurile palve Saksa valitsuse kaitse alla saada.
- 15. aprill – mindi üle suveajale.
- 1. mai – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse[3].
- 3. mai – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
- 4. mai – loodi Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond (ÜENÜTO)[4].
- 13. mai – Prantsusmaa valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
- 29. mai – Itaalia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
- 18. juuni – hakkas ilmuma Tallinna Päevaleht.
- 5. august – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus[5].
- 8.-12. november – üldstreik Tallinnas, kohalviibivate Saksa okupatsioonivõimude vastu
- 17. september – Tallinnas alustas tööd Eesti Tehnika Seltsi erikursused (hilisem Tallinna Tehnikum)[2].
- 11. november – Eesti Ajutine Valitsus taasalustas oma tegevust.
- 11. november – asutati Eesti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit.
- 11. november – Aleksander Hellat võttis Saksa okupatsioonivõimudelt üle Tallinnas politseivalitsuse asjaajamise ja varad politseimeistri abilt
- 12. november – heisati Tallinna Raekojale rahvuslik trikoloor ja raekoja saali kogunes 1917. aasta suvel valitud linnavolikogu.
- 13. november – võttis Aleksander Pallas üle Tallinnas linnaameti ning samal õhtul toimunud Tallinna linnavolikogu istungil valiti ametisse uus Tallinna linnavalitsus.
- 13. november – võtsid Eesti ajutise valitsuse volinikud Jüri Jaakson ja Peeter Põld üle Eestimaa provintsivalitsuse
- 15. november – võtsid Jüri Jaakson ja Jaak Reichmann Eesti ajutise valitsuse esindajatena üle Tallinna ringkonnakohtu ja rahukohtud
- 15. november – alustas endine Tallinna postkontori ülem Hindrek Rikand sideühenduste ülevõtmist
- 16. november – võeti üle Tallinna tolliamet
- 19. november – Riias sõlmiti Üleandmise leping Eesti ajutise valitsuse ja Saksamaa peavoliniku vahel.
- 24. november – lasti müügile esimesed Eesti Vabariigi postmargid.
- 28. november – Punaarmee koos Eesti punaväelastega vallutas Narva (Vabadussõja algus).
- 29. november – moodustati Eesti Töörahva Kommuun. Eesti kuulutas välja üldise sundmobilisatsiooni.
- 30. november – Eesti rahaühikuks sai Eesti mark, mis võrdus 100 penniga[2]. Paralleelselt jäid käibima ka muud valuutad, nt tsaarirubla, duumarubla[2].
- 8. detsember – Punaarmee vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
- Asutati vabatahtlik abiorganisatsioon "Ühistöö".
- 16. detsember – moodustati Kalevlaste Malev[5].
- 18. detsember – eraisikutel keelati raudteedel sõitmine.
- 20. detsember – Soomes moodustati Eesti Abistamise Peatoimkond[2].
- 21. detsember – Punaarmee vallutas Tartu.
- 23. detsember – loodi Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht, kelleks nimetati polkovnik Johan Laidoner. Ernst Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
- 27. detsember – loodi Eesti Vabariigi Riigikontroll[2].
- 30. detsember – jäälõhkujal Suur Tõll jõudsid Tallinna esimesed Soome vabatahtlikud.
Jaanuar
- 8. jaanuar – USA president Woodrow Wilson kandis ette oma "14 punkti programmi" Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse kohta.
- 28. jaanuar – bolševikud hõivasid Helsingi.
Veebruar
- 14. veebruar – bolševikud andsid Nõukogude Venemaal välja dekreedi maa-, vee- ja loodusvarade eraomandi tühistamise kohta.
- 16. veebruar – Leedu kuulutas end iseseisvaks.
- 18. veebruar – Saksa armee alustas esimeses maailmasõjas pealetungi Venemaa vägedele ning vallutas nädalaga Läti ja Eesti alad.
Märts
- 3. märts – Saksamaa, Austria-Ungari Bulgaaria, Türgi ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Brest-Litovski rahu.
- 23. märts – Saksamaa tunnustas esimese riigina Leedu iseseisvust.
- 23. märts – Saksa "Pariisi Kahur" pommitas Pariisi enam kui 100 kilomeetri kauguselt.
- 25. märts – Valgevene kuulutas end iseseisvaks.
Aprill
- ...
Mai
Juuni
- ...
Juuli
- 16. juuli – bolševikud hukkasid Jekaterinburgis endise Venemaa keisri Nikolai II ja tema perekonna.
August
- 30. august – pärast kõnepidamist ühes Moskva tehases tehti Vladimir Iljitš Leninile nurjunud atentaat.
September
- ...
Oktoober
- 3. oktoober – Poola kuulutas end iseseisvaks.
- 24. oktoober – Ungari kuulutas end iseseisvaks.
- 28. oktoober – Tšehhoslovakkia kuulutas end iseseisvaks.
November
- 1. november – Lääne-Ukraina Rahvavabariik kuulutas end iseseisvaks.
- 9. november – Saksamaa Keisririigi keiser Wilhelm II loobus troonist ning kuulutati välja Saksa Vabariik.
- 11. november – lõppes Esimene maailmasõda.
- 12. november – Austria deklareeris liitumist Saksamaaga.
- 16. november – Ungari kuulutas end Austriast lahkulöönuna iseseisvaks.
- 18. november – Läti kuulutas end iseseisvaks.
- 29. november – Montenegro liideti Serbiaga.
Detsember
- 1. detsember – Island sai iseseisvaks riigiks.
- 1. detsember – Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik kuulutas end iseseisvaks riigiks.
- Pikemalt artiklis Sündinud 1918
- 26. jaanuar – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia diktaator
- 22. veebruar – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
- 3. märts – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
- 20. aprill – Lucian Pulvermacher, vastupaavst ("Pius XIII")
- 14. juuli – Ingmar Bergman, rootsi filmirežissöör ja teatrilavastaja
- 18. juuli – Nelson Mandela, Lõuna-Aafrika Vabariigi president
- 5. oktoober – Heikki Siren, soome arhitekt
- 21. november – Mihhail Gluzki, Vene näitleja
- 11. detsember – Aleksandr Solženitsõn, Vene kirjanik ja dissident, Nobeli kirjandusauhind 1970
- 17. detsember – Woizlawa Feodora, Mecklenburgi hertsoginna
- 21. detsember – Kurt Waldheim, Austria poliitik
- 25. detsember – Anwar Sadat, Egiptuse poliitik, Nobeli rahuauhind 1978
- 31. detsember – Gunder Hägg, rootsi kergejõustiklane
- Pikemalt artiklis Surnud 1918
- 8. jaanuar – Johannes Pääsuke, eesti filmioperaator
- 6. veebruar – Gustav Klimt, austria maalikunstnik ja graafik
- 10. veebruar – Ernesto Teodoro Moneta, itaalia patsifist, Nobeli rahuauhind 1907
- 13. veebruar – Kaarlo Julius Kalpa, soome vaimulik
- 23. veebruar – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
- 25. märts – Claude Debussy, prantsuse helilooja
- 27. märts – Martin Sheridan, USA kergejõustiklane
- 5. aprill – George Tupou II, Tonga kuningas
- 13. aprill (ametlik kuupäev) – Jüri Vilms, Eesti riigimees
- 13. aprill – Lavr Kornilov, vene kindral
- 17. aprill – William Hope Hodgson, inglise kirjanik
- 20. aprill – Carl Ferdinand Braun, saksa füüsik, Nobeli auhind 1909
- 21. aprill – Friedrich II, Anhalti hertsog
- 5. mai – Niko Phirosmani, gruusia maalikunstnik
- 17. juuli – Nikolai II, vene keiser
- 10. august – Aleksander Uurits, eesti kunstnik
- 13. september – Eduard, Anhalti hertsog
- 29. oktoober – Rudolf Tobias, eesti helilooja
- 19. november – Christian Hermann Ludwig Stieda, baltisaksa arstiteadlane
- füüsika – Max Karl Ernst Ludwig Planck
- keemia – Fritz Haber
- meditsiin – auhinda välja ei antud
- kirjandus – auhinda välja ei antud
- rahu – auhinda välja ei antud
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
