Frederik VII

Frederik VII (Frederik Carl Christian; 6. oktoober 1808 – 15. november 1863) oli Taani kuningas aastail 1848–1863.

Christian VII
Frederik VII portree (August Schiøtt, u 1850)
Taani kuningas
Ametiaeg 20. jaanuar 1848 – 15. november 1863
Eelnev	Christian VIII
Järgnev	Christian IX
Isikuandmed
Sünniaeg	6. oktoober 1808 Kopenhaagen, Taani
Surmaaeg	15. november 1863 (55-aastaselt) Glücksburg, Holsteini hertsogiriik

Ta oli viimane absoluutse võimuga Taani valitseja. 5. juunil 1849 allkirjastas ta põhiseaduse, mis kehtestas konstitutsionaalse monarhia, ja kutsus kokku parlamendi.^[1] Frederik oli ka viimane Taani valitseja, kes kuulus Oldenburgi dünastia vanemasse kuninglikku harusse. Järgmisena troonile tõusnud Christian IX kuulus Glücksburgi dünastiasse, mis oli Oldenburgide noorem haru.

Frederiki valitsusaega varjutas ka Schleswig-Holsteini küsimus. Konflikt Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal asunud Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade riikliku kuuluvuse pärast päädis aastail 1848–1852 esimese Schleswigi sõjaga (ka Kolmeaastane sõda), milles jäi peale Taani.

Lapsepõlv

Frederik sündis 6. oktoobril 1808 Kopenhaagenis Amalienborgi lossis oma vanaisa vennapoja, kuningas Frederik VI valitsusajal. Tema vanemad olid prints Christian Frederik (hiljem kuningas Christian VIII) ja tolle esimene abikaasa, hertsoginna Charlotte Friederike zu Mecklenburg-Schwerin. Tema isapoolsed vanavanemad olid Taani kroonprints Frederik ja Mecklenburg-Schwerini hertsoginna Sophie Friederike, emapoolsed Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz I ja printsess Luise von Sachsen-Gotha-Althenburg.

Tema ristinimi oli Frederik Carl Christian.^[2]

Abielud

17-aastaselt kihlati Frederik oma vanaisa vennapoja Frederik VI tütre printsess Vilhelminega, kes oli ühtlasi Frederiki teise põlve nõbu. Nad abiellusid 1. novembril 1828, kuid lahutasid 1837. aastal.

Teist korda abiellus ta 10. juunil 1841, võttes naiseks Mecklenburg-Strelitzi hertsoginna Caroline Charlotte Marianne, ent ka see abielu lahutati (1846. aastal).

7. augustil 1850 astus ta Frederiksborgi lossis toimunud laulatusel seisusevastasesse abiellu oma armukese, endise baleriini Louise Christine Rasmusseniga. Frederik andis talle tiitli krahvinna Danner.

Kolmest abielust hoolimata ei õnnestunud Frederikil sigitada seaduslikku troonipärijat. Seetõttu määrati 1852. aastal tema troonipärijaks prints Christian, kes sai 1863. aastal surnud Frederiki järel kuningas Christian IX-ks.

Autasud

Taani

• Elevandi ordu rüütel (28. oktoober 1817)
• Dannebrogi ordu aurist
• Dannebrogi ordu suurkomandör (10. juuni 1841)

Välismaised

• Anhalt: Albrecht Karu ordeni suurrist (17. detsember 1840)^[3]
•  Austria keisririik: Püha Stefanuse ordu suurrist (1849)
•  Belgia: Leopoldi ordu suurlint (20. märts 1857)^[4]
•  Brasiilia keisririik: Pedro I keiserliku ordu suurrist
• Prantsuse teine keisririik: Auleegioni ordeni suurrist
•  Hannoveri kuningriik:^[5]
  • Püha Jüri ordu rüütel (1851)
  • Kuningliku Gvelfi ordu suurrist
•  Hesseni kuurvürstkond: Kuldse Lõvi ordu rüütel
•  Hispaania: Kuldvillaku ordu rüütel (25. veebruar 1848)^[6]
•  Itaalia kuningriik: Pühima Maarja Kuulutuse suurordu rüütel (25. august 1861)^[7]
•  Madalmaad: Willemi sõjalise ordu suurrist (21. juuni 1849)^[8]
•  Mõlema Sitsiilia kuningriik: Püha Januariuse ordu rüütel (1848)^[9]
•  Oldenburgi suurhertsogkond: Hertsog Peter Friedrich Ludwigi ordu suurrist kuldkrooniga (10. veebruar 1848)^[10]
•  Portugali kuningriik: Kolme ordu ehisvöö suurrist
•  Preisimaa:
  • Musta Kotka ordu rüütel (14. detsember 1840)^[11]
  • Punase Kotka ordu suurrist
• Rootsi-Norra:
  • Seeravi ordu rüütel (14. juuni 1841)^[12]
  • Karl XIII ordu rüütel (11. aprill 1853)^[13]
  • Püha Olafi ordu suurrist
• Tuneesia kuningriik: Nichan ad-Dam
•  Venemaa Keisririik:
  • Püha Andreas Esmakutsutu ordeni rüütel
  • Püha Aleksander Nevski ordeni rüütel
  • Valge Kotka ordeni rüütel
  • Püha Anna ordeni 1. klassi rüütel