Geodeetiline astronoomia

Geodeetiline astronoomia ehk geomeetriline geodeesia on astronoomia haru, mis kasutab astronoomilisi meetodeid, et määrata asukohti Maal. Nende astronoomiliste vaatluste tulemusena määratakse asukohad Maal ning asimuudid, mis asukohti ühendavad.^[1]

Kasutusalad

Geodeetilise astronoomia peamised kasutusalad on järgnevad:

• geodeetiliste andmesüsteemide loomine;
• täpne astronoomiline navigeerimine;
• astrogeodeetiline geoidi määramine;
• kivimite tiheduse modelleerimine ja maa-aluste kihtide määramine;
• Maa seire ja polaaride eksimuse (Arktika ja Antarktika asukoha ja liikumise jälgimine ning võimalike ebatäpsuste hindamine koordinaatide määramisel) määramine. ^[1][2]

Terminid

• Astronoomiline asimuut on nurk tähistaeva põhjapooluse ja vaadeldava objekti vahel, määratud astronoomilise vaatluse käigus.^[3]
  • Asimuudi vaatlus koosneb vahelduvatest vaatlustest Põhjanaela ja mitme kilomeetri kaugusel asuva valgustatud sihtmärgi vahel.^[4]
• Astronoomiline laius on nurk, mis mõõdetakse astronoomilise normaali (raskusjõu vertikaali) ja ekvaatori tasandi vahel, kasutades astronoomilise meridiaani tasandit.
  • Astronoomilise laiuse mõõtmise instrumendid: geodeetiline teodoliit koos horisondi taseme kinnitusega, kronomeeter, HF-raadiovastuvõtja, termomeeter ja baromeeter.^[5]
• Astronoomiline pikkuskraad on nurk Greenwichi keskmise astronoomilise meridiaani ja astronoomilise meridiaanitasandi vahel, mõõdetuna ekvaatori tasandi mingil ajahetkel.^[6]

Mõõtmismeetodid

• GPS-süsteemil põhinev lähenemine:
  • asimuudi määramine globaalset positsioneerimissüsteemi (GPS) abil, mis võimaldab korraga mitme sihtmärgi vaatlemist, tuginedes GPS-i suhtelisele positsioneerimisele. Selle meetodi eelised on täpsus, kasutuslihtsus ja sõltumatus ilmastikuoludest.^[3]
• Uuemad tehnoloogiad:
  • väga pika baasjoone interferomeetria (VLBI) on raadioastronoomia tehnika, mis võimaldab geodeetilistel võrkudel saavutada täpsemaid ja usaldusväärsemaid asukohamõõtmisi või positsioneerimist. Vertikaalidefleksioone saab ennustada tihedate maapealsete raskusvaatluste abil.
  • süsteem TSACS (Total Station Astrogeodetic Control System), mis võimaldab programmeerida Leica TS60 tahhümeetrit tähtede vaatlemiseks ja kõrgusnurkade salvestamiseks. Sellega saab vaadelda eredaid tähti kuni 60 kraadi kõrgusel horisondist ning salvestada videot. Tahhümeetri andmeid võib kasutada samaaegseks laius- ja pikkuskraadi hindamiseks.^[6]