Haag
From Wikipedia, the free encyclopedia
Haag on linn Hollandi lääneosas 6 kilomeetri kaugusel Põhjamerest, riigi valitsuse asupaik ja Lõuna-Hollandi provintsi halduskeskus. Kuigi Haagis asuvad nii valitsus kui ka parlament, on Hollandi pealinn siiski Amsterdam.
 |
See artikkel räägib Hollandi linnast; Austria linna kohta vaata artiklit Haag (Alam-Austria) |
| Haag | |||
|---|---|---|---|
| |||
.jpg) | |||
  Haagi lipp
Haagi vapp
| |||
| Pindala: 98,2 km² | |||
Elanikke: 548 320 (1.01.2021)[1] 
| |||
| Koordinaadid: 52° 5′ N, 4° 19′ E | |||
  | |||
Haagis asuvad Hollandi parlamendi (Generaalstaatide) esimene ja teine koda (Senat ja Esindajatekoda). Ka Hollandi kuningas Willem-Alexander elab ja töötab Haagis. Samuti on seal välissaatkonnad, ministeeriumid ja Ülemkohus.
Haagis asub üle 150 rahvusvahelise organisatsiooni, teiste hulgas järgmised:
- Rahvusvaheline Kohus
- Rahvusvaheline Endise Jugoslaavia Kriminaaltribunal
- Rahvusvaheline Kriminaalkohus
- Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon.
Hollandikeelne nimi Den Haag on vanem nimi. Aastast 1639 kasutatakse ka nime 's-Gravenhage (Des Graven Hage) 'krahvi tara', mis on ka ametlik nimi.
Haag oli algul jahipiirkond, hiljem Hollandi krahvide halduskeskus.
Haag on olemas aastast 1248, mil Hollandi krahv Willem II laskis ehitada losskindluse luitejärve (praegune Hofvijver) äärde. Tema poeg krahv Floris V hoolitses pärast Willemi enneaegset surma Ridderzaali valmimise eest.
Ridderzaal kindlustati, ent küla ümber selle ei saanud linnaõigusi, kuigi Haagist sai Hollandi krahvide ja nende järglaste residents. Haag sai kasvada Hollandi piirkonna linnade vahelise kompromissina, ent needsamad linnad hoolitsesid selle eest, et Haagist ei saaks kindlustatud linna. Kaheksakümneaastase sõja ajal jäi Haag ka peaaegu inimtühjaks.
Alles 1806, Prantsuse võimu all sai Haag linnaõigused, ent sel ajal ei andnud linnamüür enam eelist: Haag jäigi ilma linnamüürita ning sai vabalt laieneda. Seetõttu on levinud ütlus, et Haag ei olegi linn, vaid küla.
Linna vanemates osades on tavaliselt iseloomulikult laiad ja pikad tänavad. Majad on üldiselt madalad (mitte üle 4-korruselised) ning elegantsed. Linn on avaram kui teised Hollandi linnad. Kanaleid Haagis peaaegu ei ole, sest 19. sajandi lõpus nad kõik kuivendati.
Endine Hollandi koloonia Indoneesia on linnale oma jälje jätnud. Paljud tänavad on nimetatud Indoneesia kohanimede järgi ja linnas on arvukas, kuigi kahanev indoneeslaste kogukond.
Linna elu on koondunud Hofvijveri ja Binnenhofi (parlamendi residentsi) ümber. Teine populaarne turistide sihtkoht ja noorte inimeste väljasõidukoht on Scheveningeni supelrand linna loodeosas.
Elanikke on seisuga 31. mai 2009 Statistika Keskbüroo andmetel 485 818.
- 1796: 41 300
- 1830: 56 100
- 1849: 63 600
- 1879: 113 500
- 1899: 206 000
- 1925: 394 500
- 1994: 445 279
- 1. jaanuar 2001: 442 356
- 1. jaanuar 2003: 463 826
- 2008: 475 800
- Kesklinn
- Archipelbuurt/Willemspark
- Zeeheldenkwartier
- Stationsbuurt
- Oude Centrum
- Kortenbos
- Rivierenbuurt/Uilebomen
- Voorhout
- Schilderswijk
- Transvaal
- Escamp
- Bouwlust
- Leyenburg
- Moerwijk
- Morgenstond
- Rustenburg/Oostbroek
- Vrederust
- Wateringse Veld
- Haagse Hout
- Benoordenhout
- Bezuidenhout (vaata ka V-2)
- Haagse Bos
- Marlot
- Mariahoeve
- Laak
- Binckhorst
- Laakkwartier
- Spoorwijk
- Leidschenveen-Ypenburg
- Loosduinen
- Bohemen
- Waldeck
- Kijkduin/Ockenburg
- Kraayenstein/De Uithof
- Loosduinen
- Scheveningen
- Scheveningen
- Duinoord
- Statenkwartier
- Belgisch Park
- Oostduinen
- Duindorp
- Archipelbuurt
- Van Stolkpark
- Westbroekpark
- Segbroek
- Bomen- en Bloemenbuurt
- Regentessekwartier
- Valkenboskwartier
- Vogelwijk
- Vruchtenbuurt
Muusika
- Congressgebouw's peetakse Põhjamere džässifestivali.
- Haagist on pärit rokkansamblid Shocking Blue ja Golden Earring ning satiirikud Kees van Kooten ja Wim de Bie.
Muuseumid
- Muuseum Beelden aan zee on skulptuuride kogu peamiselt 20. sajandi kunstnikelt.
- Gemeentemuseumis on palju Piet Mondriani maale.
- Mauritshuisis on palju Johannes Vermeeri, Rembrandti ja Paulus Potteri maale.
- Maurits Cornelis Escheri muuseum
Muud vaatamisväärsused
- Ridderzaal ja Binnenhof
- Gevangenpoort
- Noordeinde loss
- Vredespaleis
- Madurodam on miniatuurne linn, mis näitab, kuidas Holland välja näeb.
- "Mesdagi panoraam" on Hendrik Willem Mesdagi tehtud 14 meetri kõrgune ja 120 meetri pikkune maal, mis kujutab Haagi ja Scheveningenit 19. sajandil.
Kohalik jalgpalliklubi on ADO Den Haag, kelle koduväljak on ADO Den Haagi staadium. Linna esindusmeeskond korvpallis on The Hague Royals ja jäähokis Hijs Hockij Den Haag.
Alates 1975. aastast joostakse linnas poolmaratoni CPC Loop Den Haag.
Haagist pärit kuulsaid sportlasi:
- Dirk Advocaat, jalgpallur ja jalgpallitreener
- Richard Krajicek, 1996. aasta Wimbledoni tenniseturniiri võitja
- Ties Kruize, jäähokimängija
- Joop Zoetemelk, 1980. aasta Tour de France võitja
- Erica Terpstra, olümpiamedalist ujumises ning poliitik
- Raymond van Barneveld, üks maailma edukamaid noolemängu mängijaid
- Bart Veldkamp, 1992. aasta taliolümpiamängude võitja 10 000 m kiiruisutamises
Trammide ja busside kohta vaata HTM Personenvervoer.
Kaks peamist raudteejaama on Den Haag Hollands Spoor (gv) ja Den Haag Centraal (gvc). Keskjaam on lõppjaam.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
