Tramm on kohandatud tänavaliikluses ratassõidukite ning jalakäijatega samal tasandil liikumiseks, reisijad saavad trammi siseneda ka otse tänavatasandilt.
Nüüdisajal kasutatakse elektritramme, kuid esimesed trammid olid hobutrammid, mida kasutati Eestiski.
Linnalähiliinidel kasutatakse ka madalapõhjalist trammrongi (inglise keelestram-train, soome keelesduoraitiovaunu), mis on mõeldud nii linnatänaval rööbasteel kui ka raudteel sõitmiseks.
Tramm tarbib väikse veeretakistuse tõttu võrreldes teiste transpordivahenditega väga vähe energiat: 1–2 kilovatt-tundi 100 sõitjakilomeetri kohta[1]. Ka hobutrammi eelis troska ees seisnes selles, et võrdset jõudu rakendades sai hobutrammiga vedada raskemat koormat.
Elektritrammil ei ole vedurit. Mootor asub esimeses vagunis, mida seetõttu nimetatakse mootorvaguniks. Mootorvagun saab energiatalalisvooluvõrgustkontaktliini kaudu, mille pinge on 500–600 V ja mis on riputatud 5½–6 m kõrgusele. Tagasivoolujuhtmena toimivad rööpad.[2]
Elektritrammi veomootori võimsus on 30–70 kW. Trammi üldkiirus on 40 km/h.[2]
Selleks, et vähendada trammide tekitatavat müra, on nende puksid ja kandevedrud erilise ehitusega. Kasutatakse ka kummist või muust materjalist rattakatteid.[2]
Trammiks peetakse mõnikord eksikombel trollibussi, mis ei sõida rööbastel ja on iseloomulike "sarvedega". Segadus on tekkinud eelkõige asjaolust, et Ameerika Ühendriikides nimetatakse trammi sõnaga trolley.
Maailma esimene trammiliin avati Lõuna-Londonis. Suurbritannia parlament oli andnud selleks loa 1801. aastal. See trammiliin polnud mõeldud reisijate, vaid üksnes kaupade veoks. Liiklus avati aastal 1802. Äriliselt polnud see kunagi väga kasumlik ja suleti aastal 1846. Liiklus toimus hobuste jõul. Tänapäeva Londoni tramm kasutab osalt sama trassi.
Maailma esimene reisijatele mõeldud trammiliin avati WalesisSwanseas. Vastava loa andis Suurbritannia parlament aastal 1804. Trammiliiklus avati aastal 1807 ja esialgu sõitsid hobutrammid. 1877. aastal mindi Swanseas üle aurutrammidele ja 1929. aastal elektritrammidele. 1960. aastal Swansea trammiliiklus lõpetati.
Esimese elektritrammiliini avas Fjodor PirotskiPeterburis3. septembril1880. Kuu lõpul pidi Pirotski rahapuudusel elektritrammiliini sulgema.
Eestis on trammiliiklus olnud ainult Tallinnas. 1905. aastal kavandati trammiliiklus Narva (algjaam Narva pearaudteejaamas) ja Narva-Jõesuu (lõpp-jaam kuursaali kõrval) vahele. Valmis isegi projekt, kuid liin jäi rajamata.
1915. aastal avati laiarööpmeline (1524 mm ehk 5 jalga) Kopli–Telliskivi trammiliin. See ehitati ülejäänud linnaga sarnaselt kitsarööpmeliseks 1931., pikendati Balti jaamani 1932. ning ühendati teiste Tallinna liinidega alles 1953. aastal.
13. mail1921 avati Tallinnas elektritrammiliiklus.
2016. aasta seisuga on Tallinnas 4 trammiliini kogupikkusega 39 km. Tramme on umbes 80. Trammitee on kitsarööpmeline, rööpmelaiusega 1067 mm (ehk 3,5 jalga).
,_September_2006.jpg)
Pikemalt artiklis Trammiliiklus Tallinnas
