Handtwig

Handtwig oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.

Handtwigi suguvõsa aadlivapp

Suguvõsast on teada vabatalupoja järeltulija Jöran Hansson Hanwycki, kes oli Läänemaal Kullamaa kihelkonna Käända mõisa omanik^[1].

Georg Handtwig (1676–1733 Kadrina), oli Eesti vaimulik: Kadrina Katariina koguduse õpetaja, Viru ja Alutaguse praost, Käända (Kullamaa kihelkonnas, Läänemaal), ja Kiviloo mõisa (Harjumaal) omanik.

Tema pojad Käända mõisnik Georg Adolf († 1752), Mecklenburgi hertsogkonna Rostocki meditsiiniprofessor Gustav Christian (1712–1767) ja major Karl Reinhold (1717–1778) aadeldati 1740. aastal Saksa-Rooma keisririigis ja major Karl Reinhold von Handtwig (1717–1778)^[2] kanti 1764 Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse ja 1765. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.

Georg Adolf von Handtwigi († 1752) pojad: suurtükiväepolkovnik Magnus Gustav (1732–1783), kindralleitnant Karl Reinhold (1737–1792), rittmeister ja Käända mõisnik Adolf Johann (1743–1822) ja Kiviloo mõisnik Friedrich Christian (1746–1793)) kanti 1774 Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse^[1].

Suguvõsal oli kaks haru:

• Adolf Johann von Handtwigi (1743–1822) - Käända (saksa k. Haus Kända^[3]) ja
• Friedrich Christian von Handtwigi (1746–1793) - Kiviloo mõisa (saksa k. Haus Fegefeuer^[4]) haru^[1].