Harilik apteegitill
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Harilik apteegitill ehk fenkol (Foeniculum vulgare) on sarikaliste sugukonda apteegitilli perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taime on nimetatud ka apteegitilliks[4] ja ristiköömneks.
Harilik apteegitill on tänapäeval tuntud varsköögivili, ürt ja ravimtaim.
Remove ads
Nomenklatuur, taksonoomia ja süstemaatika
Ladinakeelse nimetuse autoriks loetakse šoti päritolu inglise aednikku ja botaanikut Philip Millerit (botaaniline autorilühend Mill.), kes kirjeldas taime 1768 raamatus "Gardeners Dictionary".[5]
Hariliku apteegitilli botaaniline nimetus on Foeniculum vulgare Mill. (vahel ka Foeniculum vulgare Miller).
Harilik apteegitill on sarikalaadsete seltsi sarikaliste sugukonna apteegitilli perekonna taimeliik.
Remove ads
Botaaniline lühikirjeldus
Kultuuris on harilik apteegitill kaheaastane taim. Taim võib kasvada 1–2 m kõrguseks.
Vars on apteegitillil harunev ja lehed asetsevad varrel vaheldumisi.
Apteegitilli lehed
Apteegitilli ebamugulad
Apteegitilli õied
Apteegitilli viljad
Seemned
Õied on väikesed ja kollast värvi. Viljad silinderjad.[6]
Alamliigid ja varieteedid
Euroopa farmakopöas eristatakse kaht varieteeti: var vulgare ja var dulce, mida nimetatakse vastavalt mõruks ja magusaks ristiköömneks (apteegitilliks) või magusaks ehk vürtsifenkoliks ja köögivilja- ehk salatifenkoliks.[7]
Botaanikud aga jaotavad apteegitilli alamliike ja varieteete järgmiselt:
- Foeniculum vulgare subsp. piperitum (Ucria) Cout.) – kibe apteegitill
- Foeniculum vulgare subsp. vulgare – aed-apteegitill
- Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. azoricum (Mill.)Thell) – salat-apteegitill (sibul-apteegitill, itaalia apteegitill, bolonja apteegitill) (sordid: De Florencia, Orion, Romy)[8]
- Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. dulce (DC.) Batt. et Trab) – magus apteegitill
- Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. panmorium – india apteegitill.
Hariliku apteegitilli genotüübid: FNL-41, FNL-46, RF-101, RF-125, RF-143, RF-178[9], FNL-37, FNL-38, FNL-39, FNL-40, FNL-41, FNL-42, FNL-43, FNL-44, FNL-45, GF 11(C), RF 101 (C), RF 205 (C) jt.
Levik
Looduslikult kasvavad apteegitillid Portugalis, Hispaanias (sh Baleaaridel), Alžeerias, Egiptuses, Liibüas, Marokos, Tuneesias, Afganistanis, Iraanis, Iisraelis, Jordaanias, Liibanonis, Süürias, Türgis, Kaukasuses, Gruusias, Pakistanis, Ukrainas (sh Krimmis), Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas (sh Kreetal), Itaalias (sh Sardiinia, Sitsiilia), Montenegros, Prantsusmaal (sh Korsikal).[10]
Kultuuri kasvatatakse Indias, Jaapanis, Lõuna-Aafrikas, USA-s ja ka Eestis.
Remove ads
Saadused
Harilik apteegitill rahvameditsiinis
Hariliku apteegitilli lehti, varsi, mugulaid ja vilju on kasutatud pikka aega mitmesuguste haiguslike seisundite korral paljude riikide rahvameditsiinis.
Apteegitillisaadusi on kasutatud kõhuvalu korral, antiemeetikumina, artriidi, vähktõve, väikelaste gaasivalu, konjunktiviidi, kõhukinnisuse, mürgistuste, kõhulahtisuse, palaviku, täiskasvanute gaasivaevuste, maovalu, gastriidi, unetuse, soole ärritussündroomi, neeruvaevuste, diureesi, leukorröa, maksavalude ja suuhaavandite korral, ka menstruatsiooni vereeritust soodustava ainena (emmenagoog) ja lahtistina.[11]
Apteegitilliravimid
Pikemalt artiklis Apteegitilliravimid- Pikemalt artiklis Apteegitilli viljad
- Pikemalt artiklis Apteegitilli eeterlik õli
Apteegitilliravimid on hariliku apteegitilli alamliikide ja/või apteegitilli osade varieteetide kuivatatud viljad ja neist valmistatud eeterlikud õlid, mida kasutatakse taimesaaduste tervistavatele omadustele toetudes droogina.
Apteegitilli vilju kogutakse küpsemise algul. Ravimitoormeks kogutakse alguses soovitatavalt sarikate keskmises osas olevaid vilju 10–20 päeva varem kui äärmistes osades olevaid vilju ja/või lõigatakse kogu taim. "Viljakobarad" seotakse kokku kimpudeks ja riputatakse varjulisse kohta kuivama. Kui need on kuivanud, siis kolgitakse seemned välja, puhastatakse prahist ja säilitatakse õhukindlalt suletud nõus kuni 2 aastat.[12]
Euroopa farmakopöa eristab mõru apteegitilli kuivatatud vilju (foeniculi amari fructus) ja magusa apteegitilli kuivatatud vilju (foeniculi dulcis fructus).
Samuti eristatakse mõru apteegitilli eeterlikku õli (foeniculi amari aetherolum), mis peab sisaldama vähemalt 4% eeterlikku õli ja magusa apteegitilli eeterlikku õli (foeniculi dulcis aetherolum), mis peab sisaldama vähemalt 2% eeterlikku õli.[7]
Eeterlik õli ja selle preparaadid on vastunäidustatud ülihappese gastriidi korral ja rasedatele. Puhast eeterlikku õli ei tohi anda väikelastele – õli võib põhjustada kõrispasmi ja hingeldamist ja mõjutada kahjulikult väikelapse kesknärvisüsteemi.
Apteegitill kulinaarias
Apteegitill on söödav. Seda võib tarvitada värskelt või kulinaarse töötluse ja või kuivatamise järel. Süüakse varsi, lehti, õisi, vilju ja juuri.
Remove ads
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads