Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg

Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg (9. oktoober 1782 Kuuste – 17. august 1861 Kõrgessaare) oli Eestimaa mõisaomanik ja Venemaa sõjaväelane.^[1]

1829. aastal asutas ta koos vend Konstantiniga Hiiu-Kärdla kalevivabriku, mis paiknes esialgu Suuremõisas, kuid koliti järgneval aastal Kärdlasse.^[2]

Valdused

Leitnant Eduard von Ungern-Sternberg ning tema vend Konstantin said 1805. aastal oma emalt Magdalene Charlottelt jagamatult Hiiumaal asuvate Kõrgessaare ja Lauka pärusmõisate ja Suuremõisa pandimõisa (koos Soonlepa, Partsi, Vilivalla ja Loja mõisatega) omanikeks. 1811. aastal ostis Eduard 80 000 hõberubla ja 80 000 bankorubla eest Lauka ja Kõrgessaare mõisad endale. 1858. aastal müüs ta mõlemad mõisad 120 000 rubla eest krahv Reinhold von Stackelbergile.^[3]

Talle kuulus ka Nõva mõis Harjumaal,^[1] mille pantis talle 1838. aastal 115 000 hõberubla eest tema venna Konstantini naine Charlotte Helene Elisabeth, esialgu kolmeks aastaks koos Sealepa ja Valipe karjamõisatega. 1844. aastal ostis ta pandi pärusomandiks.^[4]

Isiklikku

Ungern-Sternberg abiellus 1810. aastal Maria Stella Petronella Wynniga (sünninimi Chiappini), kes pidas ennast Orléansi hertsog Louis Philippe'i äravahetatud lapseks. Abielust sündis üks poeg,^[5][6] Nõva mõisnik vabahärra Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg (1811–1842).^[7]

Eduardi isa oli Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg.