Hermann Eduard Hartmann

Hermann Eduard Hartmann (20. juuli / 1. august 1817 Tartu – 26. detsember 1880 / 7. jaanuar 1881 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik.

Hermann Eduard Hartmann (1840)

Ta õppis aastatel 1827–1835 Tartu Kubermangugümnaasiumis. Kunstiõpinguid alustas ta August Matthias Hageni juures ning jätkas aastatel 1836–1840 Düsseldorfis ja Münchenis.

Hartmann töötas aastatel 1841–1844 Lätis Bērzaine Maagümnaasiumis õpetajana. Alates 1845. aastast töötas Tartus joonistamisõpetajana ja ühtlasi ka linnakassa raamatupidajana^[1].

Sai 1845. aastal Peterburi Kunstiakadeemialt vabakunstniku nimetuse. Töötas 1860. aastast Õpetatud Eesti Seltsis (Gelehrte Estnische Gesellschaft) kogude konservaatorina (samal ajal koostas kataloogi "Das vaterländische Museum zu Dorpat", 1871)^[1].

Tema puugravüüris tehtud pilte ilmus nii eesti- (Tallorahwa Postimees) kui ka saksakeelseis ajalehtedes (Inland) ning mitmes kalendris ("Tarto Kalender", "Eesti-Ma Rahwa Kalender" ja "Dörptsche Kalender")^[2].

Kurioosumina avaldas Tallorahwa Postimees Kristjan Jaak Petersoni aegseid Tartu üliõpilasi kujutavate visandite järgi loodud Hartmanni puugravüürid, mis pidid kujutama hoopis Tirooli Innsbrucki üliõpilaste Itaalia sõtta minekut 1859. aastal. Iga pildi juures olid humoorikad tekstid.^[3] Neid puugravüüre peetakse Eesti esimesteks karikatuurideks.^[4][5]

Galerii

• 
  Hermann Hartmanni puulõige "Toome varemed" 1850. aastatest
• 
  Õlimaal "Helesinises riietuses kaelakeega daami portree"
• 
  Tundmatu portree
• 
  Kristjan Jaak Petersoni visandite järgi loodud puugravüüride sari Tirooli üliõpilaste sõttaminekust, 1859