Tartu Kubermangugümnaasium

Tartu Kubermangugümnaasium (saksa keeles Gouvernements-Gymnasium zu Dorpat) oli 1804. aastal Tartus avatud saksakeelne kubermangugümnaasium. 1890–1904 kandis nime Tartu gümnaasium ning 1904–1918 Tartu Aleksandri gümnaasium.

Tartu Kubermangugümnaasiumi hoone Rüütli tänaval (vasakul, 1870–1884)

Ajalugu

Eellugu

1803. aastal kinnitati Venemaa keisri Aleksander I poolt Venemaa Keisririigi "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt moodustati Venemaa keisririigis kolmeastmeline haridusasutuste süsteem: kihelkonnakoolid ehk elementaarkoolid või rahvakoolid maapiirkondades; maakonna- ehk kreiskoolid maakonnalinnades ja kubermangugümnaasiumid kubermangulinnades. Avalike koolide kõrval olid lubatud ka elementaarkooli-, kreiskooli- või gümnaasiumikursusega eraõppeasutused.

Gümnaasiumi avamine

Tartu Kubermangugümnaasium avati Tartus 15.vkj /27. septembril 1804. aastal, samaaegselt selle ettevalmistuskooli – Tartu kreiskooliga.

Algul asus kubermangugümnaasium Laial tänaval Schultzi majas, kuid juba 1804. aasta detsembris kolis gümnaasium Tartu Jaani kiriku kõrval asunud paruness Tšerkassova (sünd. printsess Hedvig Elisabeth Biron) (1727–1797)^[1] nn Printsessi majja, kus enne seda asus Liivimaa Aadlipreilide Asutus. 1828. aastal aga ehitati gümnaasiumile oma hoone Rüütli tänava äärde, mis avati 1830. aastal. Tartu Kubermangugümnaasium töötas hilisema Tartu 1. Keskkooli ehk Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoones.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Rüütli tänaval, Munga 12 / Rüütli 20

Kubermangugümnaasiumi tegevust juhtis algusaastatel Tartu Ülikooli esimene rektor George Frederic Parrot, 1814. aastast aga määrati alaline gümnaasiumi direktor.

Likvideerimine

Tartu Aleksandri gümnaasium lõpetas tegevuse Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal. 1919. aastal võttis kooli hooned ning eestlastest õpilased üle Hugo Treffneri eragümnaasium.^[2]

Õppetegevus

Algselt oli TKG kolmeklassiline, kusjuures iga klass jagunes omakorda kaheks (I – Klein-Tertia (saksa k.) ja Gross-Tertia, II – Klein-Secunda ja Gross-Secunda, III – Klein-Prima ja Gross- Prima). Õppeveerandi lõpul hinnati õpilaste käitumist (Aufführung), tähelepanu (Aufmerksamkeit), kodust hoolsust (häuslicher Fleifi) ja edasijõudmist (Portschrltte) 11-pallise süsteemi järgi, kusjuures hinded olid järgmised: 0–1 halb (schlecht), 2–3 väga keskpärane (sehr mittelmässig), 4–5 keskmine (mittelmässig), 6–7 hea (gut), 8–9 väga hea (sehr gut), 10 eeskujulik (vortrefflich). Üldhinne õppeveerandi kohta pandi õpetajate hinnete põhjal^[3]. 1821. aastal lisati kaks nooremat klassi ja 1861. aastal veel kaks vanemat klassi ning kool sai seitseklassiliseks. Klasse nimetati alates madalamatest klassidest septima, sexta, quinta, quarta, tertia, secunda ja prima. 1855. aastal loodi veel ettevalmistusklass gümnaasiumi madalamasse klassi sisseastumiseks. Venestamisaja alguses 1879. aastal loodi veelgi täiendusklass vene keele paremaks omandamiseks selecta.

Õppetegevus oli jaotatud kaheks semestriks jaanuar–juuni ja august–detsember. Õppeainetest omandati: usuõpetus, ladina keel, kreeka keel, saksa keel, vene keel, matemaatika, füüsika, ajalugu, geograafia, loodusõpetus ja ilukiri ning fakultatiivselt prantsuse keel, heebrea keel, joonistamine, laulmine ja võimlemine. Õpiedukust hinnati viiepallisüsteemis, parim hinne I madalaim hinne V. Küpsuseksameid sooritati juunis ja detsembris.

1880. aastail Venemaa keisri Aleksander III poolt algatatud venestamispoliitika käigus kinnitas keiser 10. aprillil 1887 "Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes", mille kohaselt pidid ka kõik Läänemere kubermangude riiklikud õppeasutused järk-järgult üle minema saksakeelselt õppetöölt venekeelsele õppetööle ja aastail 1887–1892 mindi koolides kõikides ainetundides (v.a usuõpetus) järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtlemiskeelena koolis.

Õpilased

Tartu Aleksandri Gümnaasiumi 6. klassi õpilane koolivormis, amatöörfotograaf Ernst Wittow (1910)

Aastatel 1804–1879 võeti kooli vastu kokku 4290 õpilast. 1879. aastaks oli kooli lõpetanud 3728 õpilast; 78 noort oli surnud õpingute ajal ja 484 olid sel ajal õpilased.

1850. aastail oli gümnaasiumi õpilastest kolmandik aadliseisusest, arvulises ülekaalus olid haritlaste (pastorite, ülikooli õppejõudude, gümnaasiumi- ja kreiskooliõpetajate, arstide, literaatide), ohvitseride, riigi-, linna- ja kohtuametnike, kaupmeeste ning käsitööliste (peamiselt meistrite) pojad ning gümnaasiumi õpilaste seas oli ka tolle aja kohta küllaltki suur arv talupoegliku päritoluga noori. Need olid nii taluperemeeste kui ka köstrite ja koolmeistrite pojad, kelle tee keskhariduse juurde kulges tavaliselt läbi valla-, kihelkonna- ja kreiskooli.^[4]

Direktorid

Tartu Kubermangugümnaasiumi direktorid 1814−1890

Daatum	Nimi	Teenistusaste
1814–1838	Otto Benjamin Gottfried Rosenberger (1769–1856)
1838–1849	Johann Samuel Eduard von Haffner (1804–1889)
1849–1870	Julius von Schroeder (1808–1888)
1870–1890	Theodor Gööck (1828–1893)	riiginõunik (a-st 1881 tõeline riiginõunik)

Tartu Gümnaasiumi direktorid 1890−1904

Daatum	Nimi	Teenistusaste
1890–1893	Theodor Gööck (1828–1893)	tõeline riiginõunik
1894–1896	Nil Ivanovitš Tihhomirov (1857–pärast 1917)
1896–1902	Nikolai Ivanovitš Ivanov (1855−?)
1902–1904	Alphons Grosset (1849−1911)	riiginõunik

Tartu Aleksandri Gümnaasiumi direktorid 1904−1918

Daatum	Nimi	Teenistusaste
1904–1906	Alphons Grosset (1849−1911)	riiginõunik (a-st 1905 tõeline riiginõunik)
1906–1908	Nil Ivanovitš Tihhomirov (1857–pärast 1917)	tõeline riiginõunik
1908–1911	Pjotr Grigorjevitš Rutski (1865−1926)	riiginõunik
1913	Vassili Jevdokimovitš Popelišev
1913	Illarion Kapitonovitš Vassilkov (1862−?)	riiginõunik
1913–1918	Grigori Vassiljevitš Barhhov (1859−1928)	riiginõunik

Vilistlasi

• Carl Gottfried Gustav Masing (1789–1859)
• Johann Friedrich Parrot (1791–1841)
• Johann Laaland (1792–1854)
• Johann Friedrich Eschscholtz (1793–1831)
• Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1794–1874)
• Friedrich Robert Faehlmann (1798–1850)
• Alexander Georg von Bunge (1803–1890)
• Emil Lenz (1804–1865)
• Otto Wilhelm Struve (1819–1905)
• Cornelius Laaland (1824–1891)
• Peter Leopold Schrenk (1826–1894)
• Oswald Schmiedeberg (1838–1921)
• Jakob Hurt (1839–1907)
• Friedrich Gustav Cornelius Treffner (1839–1917)
• Jakob Hurt (1839–1907)
• Hugo Treffner (1845–1912)
• Maximilian Põdder (1852–1905)
• Martin Lipp (1854–1923)
• Gustav Tammann (1861–1938)
• Henrik Koppel (1863–1944)
• Philipp Jürgensohn
• Jacob Johann Nocks (1800–1890)
• Alexander Paldrock (1871–1944)
• Karl Reinhold (1873–1933)
• Karl Menning 1874–1941)
• Aadu Lüüs (1878–1967)
• Gustav Suits (1883–1956)
• Rudolf Bernakoff (1885–1959)
• August Paris (1888–1944)
• Nikolai Rootsi (1888–1974)
• Friedrich Puksoo (1890–1969)
• Aleksander Eller (1891–1971)
• Villem Ernits (1891–1982)
• Konstantin Savi (1894–1943)
• Ferdinand Linnus (1895–1942)
• keemik Arthur Puksov (1896–1973)
• Harry Busch (1896–1964)
• Johannes Kaarde (1896–1976)
• Herbert Normann (1897–1961)
• Oskar Loorits (1900–1961)
• Karl Leius

Vaata ka

• Tallinna Kubermangugümnaasium
• Linnakool (1428–1805)
• Maakonnalinnad ehk kreisilinnad
• Kubermangulinn