IS-3

IS-3 (vene keeles ИС-3; Иосиф Сталин-3 ehk Jossif Stalin 3) oli Teise maailmasõja lõpus Nõukogude Liidus konstrueeritud ja toodetud rasketank. Teises maailmasõjas tank siiski ei osalenud ja seda näidati esimest korda avalikult 7. septembril 1945 Berliinis võitjate paraadil. Teise maailmasõja lahingutes IS-3 ei osalenud, kuigi nõukogude kirjanduses seda väideti.^[1]

IS-3
IS-3 tehnilised andmed
Pikkus	6,90 m
Laius	3,15  m
Kõrgus	2,45  m
Kaal	46-46,5  t
Kiirus	maastikul ? km/h maanteel 37 km/h
Käiguvaru	maanteel ? km/h maanteel 340 km
Suurtükk	122 mm 28 mürsku
Kuulipildujad	7,62 mm 756 padrunit 12,7 mm 250 padrunit
Soomus	kuni 250 mm
Mootor	V-11
Mootori võimsus	520/650 hj
Meeskond	4 inimest

Eellugu

IS-3-e soomuse skeem.

Insener-polkovnik Zavaljov viis läbi uurimuse, kust selgus, et enim mürske tabab lahingus tanki torni esikülge. Selle uurimusega tutvus ka Mihhail Balži, kes töötas välja IS-3 torni. Mürsukindluse tõstmiseks oli torni esikülje soomuse paksus 250 mm ja tornil oli omapärane läätse kuju.^[1]

Kere ja selle kolmest terasplaadist kokku keevitatud esiplaani välja töötamist juhtis Žozef Kotin ja kogu projekti eest vastutas Kirovi tehase peakonstruktor Nikolai Duhhov. Tööd toimusid Tšeljabinskis.^[1]

Tanki nimeks pidi saama Kirovets-1 (Kirovlane-1), kuid võeti kasutusele siiski kui IS-3, ilmselt soovist Stalinit mitte pahandada.^[1]

Kirjeldus

IS-3 tagantvaates.

Veermiku poolest olid IS-3 ja IS-2 mudel 1944 praktiliselt identsed, kasutati samu komponente. IS-3 kasutas ka sama kahurit ja tulejuhtimisseadmeid, nagu IS-2. Peamine erinevus seisnes IS-3 soomuses.^[2] Lisaks kahurile oli IS-3-e relvastuses ka kaks 12,7 mm kuulipildujat.

Torni disain oli üsna radikaalne. See tulenes lahingute analüüsimisel saadud tulemusel, et enim tabamusi saab just torn ja eriti selle esikülg. Torni kuju pidi tabamuste kineetilist energiat hajutama ja samuti oli parandatud torni sisemist paigutust, mis pidi meeskonna tööd lihtsustama. Torni uue kuju tõttu ei olnud relval palju ruumi liikuda võrreldes varasemate disainidega ja seetõttu oli kahuri üles-alla laskeväli suuresti piiratud. Tanki meeskonnad kurtsid nõlvadelt allalaskmise raskusi. Nina soomus koosnes kahest (kolmest^[1]) omavahel nurga all kokku keevitatud terasplaadist.^[3] Uudne kere esiosa kujundus kasutas ära kahe telje nurga alla viimist ja suurendas mürskude põrkamise võimalust. Nõrgaks kohaks jäi ikkagi tanki alune plaat, kuid seda oli raske tabada. Tank sai nina kuju järgi hüüdnimeks Haug (Щука).^[2]

Tootmine

Tanki IS-3 toodeti Tšeljabinskis Kirovi tehases aastatel 1945–1946 2311^[2] masinat. Tanki moderniseeriti põhjalikult aastatel 1948–1952 ja uuesti 1960. aastatel.^[1]

Mudelid

• IS-3 – 1944. aastal välja töötatud algne mudel.
• IS-3M – aastatel 1948–1952 moderniseeritud mudel. Tankidele paigaldati öise nägemise seadmed, uued 520 hj diiselmootorid ja uued raadiojaamad. Põhja tugevdati ja sinna tekitati luuk, et meeskond saaks häda korral evakueeruda. Parandati ka keerulise kere kokkukeevitamisel tekkinud pingetest tulenevad praod ja tugevdati parandatud kohti.^[1]

Kasutamine

Kuigi esimesed masinad valmisid enne Teise maailmasõja lõppu, siis lahingutes neid ei kasutatud. Küll osalesid IS-3-d 7. septembril 1945 Berliinis võitjate paraadil.

Nõukogude Liidus kasutati neid tanke veel 1960. aastatel. Osad kaevati piiritülide tõttu Nõukogude-Hiina piiril statsionaarsete tulepunktidena maasse. Tanke IS-3 kasutati 1956. aastal Ungari ülestõusu^[1] ja 1968. aastal Praha kevade mahasurumiseks.

Lisaks müüdi neid tanke ka Süüriale ja Egiptusele, kes kasutasid neid Iisraeli vastastes sõdades.^[1] Egiptus sai sadakond IS-3M-i ja kasutas neid Kuuepäevase sõja ajal Rafaḩ'is ja Kuntilla's.^[4] Selgus, et Iisraeli jalaväe käsutuses olnud tankitõrjerelvad Bazooka ei suuda nende tankide vastu midagi. Ka M48A2 Pattoni 90 mm soomustläbistavad mürsud ei suutnud normaalsel laskekaugusel IS-3-e soomust läbistada ja mitmed Iisraeli Pattonid löödi Rafaḩ'i kandis rivist välja. Ühes lahingus suutis M48A3 Patton tüüpi tankidega varustatud Iisraeli tankikompanii (sellel ajal ainus omasugune Iisraeli Kaitsejõududes) hävitada 500 meetri pealt seitse IS-3. Iisraeli tankid olid varustatud uute 105 mm kahuritega. Aeglane tule kiirus, algelised sihtimisseadmed ja probleemid mootoriga (IS-3 mootor ei sobinud hästi kuuma kliimasse) osutusid tõsisteks puudusteks. Sõja käigus kaotati 73 IS-3. Pärast seda võeti enamik IS-3-sid teenistusest maha, kuigi vähemalt ühe rügemendi jagu tanke oli kasutusel ka Yom Kippuri sõja ajal 1973. aastal. Iisraeli Kaitsejõud katsetasid mõne nende kätte langenud IS-3 tankiga, kuid leidsid, et need ei sobi mobiilseks kõrbesõjaks. Osa neist lammutati, ülejäänud paigutati Jordani jõe kaldale statsionaarseteks tulepunktideks.^[4]

Mitmed IS-3 tüüpi tankid on tänapäevani säilinud ja neid leidub mitmel pool maailmas tankimuuseumides.

Vaata ka

• IS (tank)
• T-10