Ilmar Vananurm

Ilmar Vananurm (sündinud 21. detsembril 1946 Petserimaal) on kirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja muusik.

Elukäik

1965. aastal lõpetas Vananurm Võru I keskkooli, pärast sõjaväeteenistuse läbimist õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. 1976. aastal lõpetas ta ka Leedus Vilniuse Ülikooli vene keele ja kirjanduse erialal. Seal oli ta ka täiendusõppel osalise õppejõuna aastatel 1976–1978 ja kuni 1981 osales ta Leedu kirjanike liidu noortesektsioonis.

1968. aastal hakkas perioodikas avaldama peamiselt Setumaa teemalisi luuletusi, artikleid ja jutte.^[1] 1997. aastast oli ta ajalehe Setomaa peatoimetaja. Samuti oli ta Eesti Ajakirjanike Liidu liige aastast 1983.^[1]

Vilniuse ülikoolis õppides tekkis tal huvi leedu keele ja kirjanduse, täpsemalt Justinas Marcinkevičiuse loomingu vastu. 1977. aastast hakkas ta leedu ajakirjanduses avaldama leedukeelseid artikleid. Tõlkimist alustas ta samuti ajakirjanduses, näiteks ajakirjadele Looming ja Nõukogude Naine.^[1]

1978–1979 töötas ta Võru haridusosakonnas kooliinspektorina. Aastatel 1979–1990 töötas Vananurm Põlva ajalehe Koit ajakirjanikuna ja 1990–1991 oli ajalehe Lõunakaar toimetaja. ^[1]

Looming

Vananurme teostes käsitletakse sageli Petserimaad puudutavaid teemasid. Vananurm toetab Petserimaa taasliitmist Eesti Vabariigiga.^[2] Ta on nimetanud ennast petserimaalaseks, mitte setuks.^[3] Pärast Venemaa ja Ukraina sõja süvenemist aastal 2022 on Vananurm jaganud meedias oma mõtteid selle kohta, kuidas sõda võib mõjutada Petserimaad ja kuidas see võib tähendada ka Eestimaa vanade piiride taastamist.^[2]

Kirjandusteosed

“Petserimaa igatsus” on näidend. Teose põhjal on tehtud ka lavastus, mille autor on Helena Kesonen. Näidendit kohandas Urmas Lennuk. Lugu keskendub keelatud armastusele kahe noore vahel, keda takistab nende vahel olev piirijoon.^[4]

“Mu Petserimaa” on pooleldi ilukirjanduslik ja pooleldi publitsistlik teos, mis kirjeldab Petserimaad ja analüüsib selle tähendust läbi iseenda. Teos sisaldab ka eelnevalt mainitud “Petserimaa igatsuse” teksti. Raamat ilmus 2013.^[5]

“Ei ole kunagi hilja” on 2013. aastal ilmunud luulekogumik. Teos sisaldab luulet aastatest 1964-2012. Üldiselt hõlmab lugu ühe mehe elu poole sajandi jooksul ja selle ajaga tekkinud isiklikke ja sotsiaalseid probleeme. Vananurm kasutab poeetilist keelt, et tuua välja võrdlusi, millega ta käsitleb noorte probleeme. Luuletustes avatakse ka igatsuse teemat. Aastate möödumise ja vananemisega muutub luuletuste sümboolika, väliste küsimuste asemel lahatakse sisemisi.^[6]

“Ostseewellen. Ausammas lehmale” on Vananurme teoste kogumik. Teos sisaldab ühte esseed, viit novelli ja 26 proosa väikevormi. Raamat ilmus 2012.^[7]

Vananurme üks uuemaid teoseid “Petserimaa taevahelgid” on armastusromaan, mis jutustab Vabadussõjast Petserimaal. Raamat ilmus 2022.^[8]

2024. avaldas raamatu Ilmar Vahanurm teose “Petserimaa taevahelinad”.

Muusika

Vananurm mängib akordionit ja on loonud ka muusikat. Tema luuletekste on kasutanud teised artistid, eelkõige Siiri Sisask. ^[9]

• “Petseri valss” on Ilmar Vananurme muusikapala, mis on pühendatud Petserimaa kultuurile.
• “Kõik tuleb tagasi” on laul Siiri Sisaski albumilt “Enese veerel”. Laulu sõnad on võetud Ilmar Vananurme luulest.^[10]
• “Vii üle vii” on Siiri Sisaski laul, mille sõnad on võetud Vananurme samanimelisest teosest.^[9]
• “Petserimaa igatsus” on Mari Kalkuni loodud samanimelise lavastuse teatrimuusika, mis on inspireeritud Vananurme samanimelisest teosest.^[11]

Tunnustus

• Setomaa valla Hilana Taarka nimeline omakultuuripreemia 2022 – preemia setokeelse uusloomingulise näidendi teksti “Petserimaa igatsus” ja pikaajalise setokeelse ja Petserimaa-meelse loomingu eest^[12].
• Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind 2017^[13]
• Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia 2002^[14]
• Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1996 luuletsükli “Olõ vihm” eest^[15].
• Bernard Kangro kirjanduspreemia 2008 teose “Vii üle vii” eest^[16].